Eestil puudub tark rändepoliitika

Statistikaameti poolt täna avaldatud Eesti rahvastiku andmed näitasid üle mitme aasta taas rahvaarvu kahanemist. Nii nagu juba ka varem prognoositi, oli meil sel aastal rekordvähe sünde – sündis 9646 last. Tegemist on kurva rekordiga – nii vähe lapsi pole sündinud alates 1919. aastast. Paraku ei ole demograafiline kriis leidnud parteide ülest arusaamist, et probleemiga oleks vaja tegeleda, sõltumata sellest, kes on opositsioonis või koalitsioonis. See tegemata jätmine hakkab mingil hetkel valusalt tunda andma tööturul ja riigi maksutuludes.

Alates 2015. aastast on meil rändesaldo olnud positiivne ehk Eestisse on sisse rännanud rohkem inimesi, kui siit on välja rännanud. See on olnud ka peamine tegur, mis rahvaarvu on 10 aastaga kasvatanud pea 56 tuhande inimese võrra. Sel aastal oli sisseränne suurem ainult 548 inimese võrra ja see ei kompenseerinud sündide ja surmade suurt negatiivset vahet. Surmasid oli koguni 5950 rohkem kui sünde.

Meil kehtib rändepoliitikas rändekvoot, mis on 0,1% rahvaarvust, seega peaksime lubama sisse rännata umbes 1300 inimesel aastas. Tegelikult tuli eelmisel aastal Eestisse 13 800 inimest, mis on 10 korda rohkem kui on sisserännu kvoot. Põhjused on lihtsad – 45% sisserännanutest olid Ukraina kodanikud, kes said endale sõjapõgeniku staatuse ja seega kvoodi alla ei käi. Lisaks ei käi kvoodi alla välistudengid, IT- ja iduettevõtetes töötavad inimesed, kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid, kes saavad vähemalt 1,5-kordset palka jne ehk neid kategooriaid on veel.

Umbes samas suurusjärgus, natuke üle 13 000 inimese, ka lahkus, mistõttu rändesaldo oli positiivne. Need arvud näitavad, et tegelikult on kvoodisüsteem oma aja ära elanud ning sisuliselt ei toimi. Riik peaks rändepoliitikat suunama ja kontrollima oma vajaduste järgi, selleks on olemas väga erinevad meetmed ja poliitikad. Täna me seda ei taha või ei oska teha. Kogu ränne ja seda mõjutama pidav poliitika meenutab isevoolu minevat oja, kuhu on üks suuremat sorti kivi sisse visatud, mis läbi voolavat veekogust praktiliselt ei mõjuta.