Bigbanki bilansimaht ületas 3 miljardi euro piiri, poolaastakasum kasvas 18%
Poolaasta majandustulemused avaldanud Bigbanki esimese kuue kuu puhaskasum oli 18,7 miljonit eurot, kusjuures panga bilansimaht ületas esmakordselt 3 miljardi euro piiri, brutolaenuportfell kasvas rekordilise 2,44 miljardi euroni ja hoiusteportfell 2,65 miljardi euroni.
Bigbanki juhatuse esimehe Martin Läntsi sõnul näitas pank 2025. aasta teises kvartalis tugeva kasvu jätkumist kõigis põhivaldkondades. „Laenuportfell kasv viis selle mahu üle 2,4 miljardi euro, mis aastases võrdluses tähendab ligi kolmandiku võrra suurenemist. Kasvu põhilised mootorid olid jätkuvalt strateegilised ärilaenude ja eluasemelaenude segmendid,” märkis Länts. Bigbanki 2025. aasta esimese kuue kuu puhaskasum oli 18,7 miljonit eurot, mis on +18,4% suurem võrreldes 2024. aasta sama perioodiga (15,8 miljonit eurot). Koos laenuportfelli kasvuga on Läntsi sõnul paranenud ka selle kvaliteet. Eeldatava krediidikahju netokulu ja eraldiste kulu vähenes aastases võrdluses rohkem kui neli korda, olles teises kvartalis kokku 1,4 miljonit eurot. Positiivse muutuse taga on tema hinnangul eelkõige Balti riikide tarbimislaenuportfellide krediidikvaliteedi paranemine, mis toetab ka panga puhaskasumi kasvu.
Ka Bigbanki hoiuseportfell on nii aasta kui ka kvartali võrdluses jätkanud kasvamist. Oluliseks kasvu veduriks on olnud säästuhoiused, mille portfellimaht on jõudnud sarnasele tasemele tähtajaliste hoiustega, olles kvartali lõpuks ligi 1,3 miljardit eurot. „Inimesed on hakanud oma rahale aktiivsemalt intressi teenimise võimalusi otsima ning leidnud selleks hea võimaluse Bigbanki säästuhoiusest, aga üha rohkem ka meie arvelduskontodest,“ märkis Länts.
„Esimese Eesti pangana pakume ka kõigile arvelduskonto omanikele võimalust teenida oma kontojäägilt 2% intressi, samal ajal kui raha on igapäevaselt vabas kasutuses. Olles alles lühikest aega Eestis arvelduskontosid pakkunud, näeme, et rohkem kui 25% äriüksuse eraklientidest on meie juures juba konto avanud,“ märkis ta. Läntsi sõnul laiendab Bigbank arvelduskontoga seotud funktsionaalsuste hulka edasi. Üheks oluliseks verstapostiks sai juuni lõpus lansseeritud mobiiliäpp ning lähikvartalite jooksul on kavas arveldusteenuste pakkumist alustada ka Läti ja Leedu turgudel.
Põhinäitajate kokkuvõttes kasvas Bigbanki brutolaenuportfell kvartali lõpuks rekordilise 2,44 miljardi euroni, suurenedes kvartaliga 141 miljoni euro võrra (+6%) ja aastaga 537 miljoni euro võrra (+28%). Kasvu vedasid strateegilised ärilaenude ja eluasemelaenude tooteliinid. Ärilaenuportfell kasvas kvartaliga 54 miljoni euro võrra (+7%) 862 miljoni euroni, eluasemelaenuportfell 53 miljoni euro võrra (+8%) 717 miljoni euroni ja tarbimislaenuportfell 19 miljoni euro võrra (+2%) 860 miljoni euroni. Ühtlasi kasvas ärilaenuportfell esmakordselt Bigbanki ajaloos suurimaks laenutooteliiniks.
Hoiuste poolel näitas teises kvartalis suurt kasvu säästuhoiuste portfell, mis suurenes 154 miljoni euro võrra, jõudes 1,3 miljardi euroni (+13%). Tähtajaliste hoiuste portfell kahanes kvartaliga 59 miljoni euro võrra 1,34 miljardi euroni. Stabiliseeruv intressikeskkond on toonud kaasa olukorra, kus paindlikuma säästuhoiuse intressimäärad on muutunud konkurentsivõimeliseks tähtajaliste hoiuste intressimääradega ja seetõttu on arvestatav osa hoiusekliente oma tähtajalise hoiuse lõppemisel suunanud vabad vahendid säästuhoiusesse. Eesti eraklientidele avatud arvelduskontode jääk ulatus teise kvartali lõpus 3,4 miljoni euroni. Kõik arvelduskonto omanikud teenivad turu parimat 2% suurust intressi. Kontserni hoiuseportfell kokku kasvas kvartaliga 96 miljoni euro võrra (+4%) ja aastaga 393 miljoni euro võrra (+17%) 2,65 miljardi euroni.
Kvartaalses võrdluses Bigbanki intressitulud kasvasid, kuna laenuportfelli kasvul on olnud suurem mõju kui aasta jooksul langenud intressimääradel. Teise kvartali intressitulud moodustasid 45,3 miljonit eurot, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1,8 miljonit eurot (+4%). Intressikulud kasvasid suurenenud hoiuseportfelli ja kasvanud väljastatud võlakirjade mahu tõttu 0,6 miljoni euro võrra 19,5 miljoni euroni (+3%). Bigbanki netointressitulu oli aastataguse teise kvartaliga võrreldes seega 1,2 miljoni euro võrra suurem (+5%), ulatudes 25,7 miljoni euroni.
Bigbanki laenuportfelli kvaliteet teises kvartalis jätkuvalt paranes. Eeldatava krediidikahju netokulu ja eraldiste kulu kokku moodustas teises kvartalis 1,4 miljonit eurot, vähenedes 2024. aasta sama perioodiga võrreldes 4,4 miljoni euro võrra. Positiivne muutus tuleneb eelkõige kõigi kolme Balti riigi tarbimislaenuportfelli kvaliteedi paranemisest. Kodulaenude krediidikvaliteet oli jätkuvalt väga kõrge ja ärilaenude oma stabiilne.
Olulisematest sündmustest viis Bigbank juunis läbi veel kaks võlakirjaemissiooni. Mõlemad tehingud aitavad kaasa panga kiire kasvu jätkumisele, tagades regulatiivsete kapitalinõuete täitmise ning toetades kodu- ja ärilaenude portfellide kasvu.