Aasta lõpu töötuse määr langes, majanduse kui terviku vaates ei pruugi põhjused olla rõõmustavad

Statistikaamet avaldas täna tööturu IV kvartali näitajad. Kui aasta keskmise näitaja võrdluses tööpuudus väga ei erinenud aasta varem olnud töötusest, siis kvartaalses võrdluses olid töötuse trendid pigem positiivsed. 

Aasta keskmine töötus oli eelmisel aastal 7,5%, sellele eelnenud aastal 7,6%. Kvartaalses võrdluses langes töötus terve aasta jooksul ja aasta lõpus oli töötuse määr 6,4%, võrdluseks eelmise aasta neljandas kvartalis oli töötuse määr 7,4%. Langus on märgatav kui arvestada, et eelmise aasta I kvartalis oli töötuse määr veel 8,6%. On reegel, et aasta alguses töötus tavapäraselt kasvab natuke. Selle aasta I kvartali näitajad, mis avaldatakse mais, näitavad meile selle aasta alguse pilti. Arvuliselt oli töötuid IV kvartalis vastavalt tööjõu uuringu tulemustele 47 100, mis on kooskõlas registreeritud töötute arvuga. Neid oli neljandas kvartalis keskmiselt 44 700. Kaks näitajat mõõdavad natuke erinevaid asju, sellest on ka Statistikaameti portaalis pikemalt kirjutatud, ehk need arvud ei peagi olema identsed.

Töötuse languse kõrval tekitab muret, et mitteaktiivsete arv kasvas päris palju IV kvartalis ja hõivatute arv langes. Mitteaktiivsed on need inimesed, kes ei tööta ja kes ka ei otsi enam tööd. See tähendab, et tööpuuduse vähenemise taga ei olnud see, et inimesed leidsid töö, vaid pigem, et nad loobusid töö otsimisest ja see ei ole hea märk majanduse kui terviku tervisliku seisundist.