Pettuste ennetamine

Eesmärk: välja petta konfidentsiaalset teavet (sisselogimisandmed, isikuandmed, finantsinfo).

Kuidas see toimib:
Petturid kasutavad erinevaid sotsiaalse manipulatsiooni võtteid – petukirju (phishing), SMS‑sõnumeid (smishing), kõnesid ja valeidentiteeti. Sageli imiteeritakse panku, riigiasutusi või tuttavaid, et saada ohvri usaldus ja meelitada välja andmeid.

Näide:
Laekub e‑kiri, mis on väidetavalt saadetud pangast ja nõuab „turvalisuse uuendamiseks“ sisselogimisandmete sisestamist lisatud lingi kaudu. Link viib võltsitud veebilehele ning sisestatud andmed satuvad petturite kätte.

Kuidas pettust ära tunda?

Ootamatud palved: Usaldusväärsed asutused ei küsi kunagi e-kirja või SMS-i teel sisselogimisandmeid ega palu neid uuendada.
Kahtlased lingid: Kontrolli alati hoolikalt linke ja veebiaadresse, kas need vastavad ametlikele allikatele.
Veaohtlik tekst ja ebakõlad: Pettuslikes sõnumites leidub sageli kirjavigu või vormistusvigu ning telefonikõnedes räägitakse tihti vene keeles.

Kuidas end kaitsta?

• Ära kliki kahtlastele linkidele: Ära ava linke e-kirjades või sõnumites, mis on saadetud tundmatutelt saatjatelt.
• Kasuta kaheastmelist autentimist: Tugevda oma kontode turvalisust, kasutades kahefaktorilist tuvastamist.
• Kontrolli saatjat: Veendu alati, et sõnum pärineb usaldusväärsest allikast; vajadusel võta ettevõttega ise otse ühendust.
• Ära lase end survestada kiirustama: Isegi kui sind sunnitakse kiiresti tegutsema, võta aega mõtlemiseks, kontrollimiseks ja veendumiseks.
• Ära kinnita makseid, mida sa pole ise algatanud: Smart-ID või elektroonilise allkirjaga kinnita ainult neid makseid, mille oled ise algatanud, ja ainult siis, kui turvakood on identne nii telefonis kui ka veebilehel.
• Ära installi oma seadmetesse tarkvara, mis võimaldab kaugjuurdepääsu: Näiteks AnyDesk või TeamViewer. Kelmid esitavad end sageli panga või muu asutuse esindajana ning paluvad selliseid programme „probleemi lahendamiseks“ või „turvalisuse tagamiseks“. Tegelikult annavad need programmid petturitele võimaluse sinu seadet täielikult juhtida ning vaadata või muuta sinu andmeid, sealhulgas tundlikku teavet nagu pangasisselogimine.

Eesmärk: meelitada raha välja, pakkudes võimalust investeerida väljamõeldud investeerimisprojektidesse.

Kuidas see toimib: petturid kasutavad erinevaid võtteid, et sind ära petta – luuakse võltsveebilehti, reklaame, helistatakse või saadetakse e-kirju. Meetod võib olla erinev, kuid ebaseaduslikke pakkumisi on lihtne ära tunda allpool toodud tunnuste järgi.

Pettuse näide: sulle helistab inimene, kes tutvustab end investeerimisettevõtte konsultandina. Ta pakub ainulaadset võimalust investeerida uude projekti, mis lubab 20% tootlust kuus ilma igasuguse riskita. Konsultant survestab kiiresti otsustama, väites, et pakkumine kehtib vaid lühikest aega. Ta palub jagada oma isikuandmeid ja pangakaardi andmeid, et “registreerida” sinu investeering.

Kuidas ära tunda?

• Kiire ja ebareaalselt suur tulu: Riskivaba investeerimist ei ole olemas. Tavapärane aastane tootlus jääb vahemikku 5–10%.
• Pealetükkiv reklaam: Petturid kasutavad tuntud inimeste või brändide võltsitud edulugusid. Ära klõpsa kahtlastel linkidel ega jäta oma isikuandmeid.
• Eksootilised riigid: Tihti on petuskeemides kasutatud ettevõtted registreeritud Marshalli Saartele, Vanuatusse, Seišellidele või mujale eksootilistesse riikidesse.
• Tugev surve rohkem investeerida: Kui oled juba raha kandnud, võidakse sind veenda investeerimissummat suurendama. Ära investeeri rohkem ning anna võimalikust pettusest teada politseisse.
• Raha tagastamise lubadused: Petturid võivad väita, et kaotatud raha saab tagasi Mastercardi või Visa Chargebacki teenuse kaudu või teatud tasu eest. Need teenused ei kata investeerimisriske.
• Võltsitud õigusabi: Petturid võivad kasutada sinu kontaktandmeid, esineda juristidena ja pakkuda tasu eest abi raha tagasisaamisel. Ära usu selliseid pakkumisi.

Kuidas end kaitsta?

• Kontrolli ettevõtte tegevusluba: Veendu, et teenusepakkujal on Eesti Panga väljastatud tegevusluba.
• Ole ettevaatlik: Ära klõpsa reklaamidel ega kahtlastel linkidel neid kriitiliselt hindamata.
• Hinda survet: Kui sind survestatakse investeerima kiiresti ja läbimõtlematult, ole eriti valvas.
• Ole lubaduste suhtes kriitiline: Suhtu skeptiliselt garanteeritud tootluse ja riskivaba tulu lubadustesse. Kui miski kõlab liiga hea, et olla tõsi – siis tõenäoliselt see nii ongi.
• Kontrolli musta nimekirja: Veendu, et ettevõte ei ole kantud ebaseaduslike finantsteenuste pakkujate nimekirja.

See petuskeem toimub tavaliselt mitmes etapis:

1. Meelitamine ja pettuse ülesehitamine
Petturid loovad näiliselt usaldusväärse investeerimisplatvormi veebilehe või rakenduse, kasutades sageli professionaalset kujundust ja „häid tagasisidesid“. Sageli kasutatakse tuntud kaubamärke või jäljendatakse populaarseid krüptorahade kauplemisplatvorme.

2. Turundus ja peibutamine
Petuskeemi reklaamitakse sotsiaalmeedias, internetireklaamides, e-kirjade teel või otsekõnedega. Tihti lubatakse ahvatlevat investeeringutasuvust või garanteeritud tulu, et meelitada ohvreid suuri summasid investeerima.

3. Esmased väljamaksed ja usalduse võitmine
Kui ohvrid alustavad investeerimist, võivad nad alguses saada väikest tulu või muid hüvesid, mis suurendab usaldust platvormi vastu ja julgustab neid veelgi rohkem investeerima.

4. Väljamaksete takistamine
Raha väljavõtmisel satuvad ohvrid mitmesuguste takistuste otsa. Petturid võivad väita, et enne tuleb tasuda teatud tasud või väljamaksetasud või esitada muid nõudeid. Mõnikord saadetakse ka võltsitud dokumente või viidatakse seadusesätetele, väites, et regulatsioonide tõttu on väljamakse ajutiselt peatatud või vajatakse lisateavet.

5. Rahalised kaotused
Lõppkokkuvõttes ei saa ohvrid oma investeeritud raha tagasi. Mõnel juhul katkestavad petturid tegevuse, kaovad internetist või sulgevad platvormi.

Ole tähelepanelik! Kui sul tekib kahtlus pettuse suhtes, võtke kindlasti ühendust politseiga numbril 110.

Eesmärk: Petta inimestelt raha välja, pakkudes lihtsat, odavat ja kiiret laenu.

Kuidas see toimib: Reklaamitakse väljamõeldud laenuteenuseid internetis, helistatakse telefoni teel või saadetakse e-kirju. Laene pakutakse näiliselt soodsatel tingimustel, kuid laenu taotlemiseks nõuatakse ettemakset või isikuandmeid.

Pettusjuhtumi näide: Saad e-kirja väidetavalt laenuandjalt, kes pakub laenu eriti madala intressimääraga. Laenu saamiseks tuleb tasuda väike haldustasu. Pärast tasu maksmist sa aga laenusummat kätte ei saa ning "laenuandja" kaob koos raha ja andmetega.

Kuidas ära tunda?

• Madal intressimäär: Laenule pakutakse tõenäoliselt uskumatult madalat intressi, see võiks tekitada kahtlust laenuandja usaldusväärsuses.
• Ettemaks: Ükski ametlik laenuandja ei küsi ettemakseid.
• Ebaselged kontaktandmed: Kontrolli, kas laenuandja on esitanud tegeliku tegutsemisaadressi ja telefoninumbri. Lisaks veendu, kas ettevõte on kantud finantsteenuste osutajate nimekirja.
• Surve leping kiiresti allkirjastada: Laenuandja survestab laenuotsust kiiresti tegema, mis viitab tõenäoliselt pettusele.

Kuidas end kaitsta?

• Kontrolli ettevõtet: Veendu, et oleks tegevusluba ning et oleks registreeritud Eesti Panga andmebaasis.
• Ära kiirusta: Inimesed peaksid tutvuma hoolikalt laenutingimustega ning vältima tundmatuid teenusepakkujaid ja võltsitud veebiaadresse.
• Ära suhelda kahtlaste isikutega: Kahtlased telefonikõned ja e-kirjad ebausaldusväärsetest allikatest peaksid olema hoiatav märguanne.