Väliskaubanduse näitajad süstivad pigem optimismi, tööjõukulude näitajad pessimismi

Statistikaameti poolt täna avaldatud väliskaubandusstatistika näitas, et oktoobris meie eksport ja import aasta võrdluses kasvasid. See on positiivne uudis. Murelikuks teeb selle statistika juures kaks asja. Esiteks, Eestis valmistatud kaupade eksport vähenes, kasvu tõi reeksport ehk tõime midagi sisse ja siis vedasime uuesti välja. Lihatööstus on siin hea näide – toome külmutatud veiseliha sisse, võtame „osadeks“ lahti ja siis veame uuesti välja.

Teine murekoht on Soome, kes jätkuvalt on meie kõige suurem kaubanduspartner nii ekspordi kui impordi osas. Soome majanduse seis ei ole sellel aastal väga roosiline ning ka järgmise aasta prognoosid ennustavad suhteliselt madalat kasvu. Ehk kehtib vanasõna et „kui Soomel ei lähe hästi, ei lähe hästi ka Eesti majandusel“. Murekoht on see seetõttu et Soome on meie kaubanduspartner nr 1.

Tegelikult on päris huvitav selle taustal korraks vaadata ka Statistikameti poolt eile avaldatud tööjõukulude indeksi muutust majandusharude lõikes. Eks tegelikult tööjõukulude dünaamika näitab meile, kuidas on muutunud meie väliskaubanduse konkurentsivõime. On ju selge, et kui tööjõukulud kasvavad väga kiiresti, siis meie kaupade ja teenuste konkurentsivõime välisturul väheneb. Eile avaldatigi vastavad näitaja selle aasta kolmanda kvartali kohta.

Mõnes valdkonnas on tööjõukulud (sisaldab lisaks maksudele ka kõiki tulemustasusid ning preemiaid, mis on lisaks palgale makstud) väga kiiresti kasvanud. Näiteks on kinnisvara valdkonnas tööjõukulud kasvanud aastaga 46%, teadus ja tehnika alases tegevuses 21% ning ehituses 13%. Samas, mõnes valdkonnas nagu näiteks haldus ja abitegevused, on tööjõukulud grammi võrra langenud (-0,4%), kunsti ja meelelahutuse valdkonnas ei ole aastaga muutunud ning hariduses on kasv olnud 1,7%. Hariduse olukord küll järgmisel aastal muutub tänu lubatud õpetajate palgatõusule.

Kui vaadata kolme aasta statistikat, siis töötlevas tööstuses, mis on meie ekspordi vedur, on selle perioodi jooksul tööjõukulud kasvanud 26%, energeetikas 35% ning tervishoius koguni 37%. Eespool mainitud kinnisvara alases tegevuses on tööjõukulude kasv olnud 78% ning teadus- ja tehnikaalases tegevuses 51%. Teatavasti on täna kõige kõrgemad palgad IT valdkonnas ja rahanduses, seal on tööjõukulud kasvanud vastavalt  32% ning 33%. Kõige vähem on tööjõukulu d kasvanud kolme aastaga transpordis 18% ning kunsti ja meelelahutuse sektoris.