Turvalised jõuluostud
Viimased kümnendid on kulgenud kogu maailmas veebiostluse tähe all. Ka Eestist ei ole see trend mööda käinud, oste sooritatakse kingadest suurte kodumasinateni ning kaupa tellitakse Hiinast Hispaaniani. Üldjuhul ei ole vaja muretseda, ostlemine on muutunud kiireks, valik on tohutu ja üldjuhul on ka turvalisusega kõik korras. Vaadates, millistes tingimustes on täna maailm tänu levivale viirusele, tundub e-ostlemine eriti mõistlik tegevus.
Kui eelpool mainisime, et e-poes ostmine on üldjuhul turvaline, siis siiski seostub sellega ka päris palju pettuseid, mida on võimalik teadliku ostlemise korral vältida. Erinevad uuringud näitavad, et pea pooled küberpettustest on seotud justnimelt veebikaubandusega.
Siinkohal annamegi Sulle ülevaate sellest, kuidas oma jõuluostude tegemist veebis turvalisemaks teha.
1. Kasuta võimalusel üldtuntud ja turvalisi veebilehti
Alati on mõistlik soetada vajalik kaup tuntud ja turvalistest veebikaubamajadest nagu näiteks Amazon. Samuti ei ole vaja karta suurte kaubamärkide veebipoode, olgu selleks siis riiete soetamine Zara veebipoest või Apple telefoni ost Apple veebipoest. Tavaliselt on sellistest kanalitest ostmise protsess selge ja konkreetne, ostjatele pakutakse erinevaid garantiisid ning võib olla üsna kindel, et püksipaar või tahvelarvuti jõuavad Sinuni just siis kui lubatakse ja sellisel kujul nagu poest välja valisid. Lisaks sellele võid kindel olla, et kui siiski mingil põhjusel on tekkinud mingi segadus, siis see lahendatakse kiiresti ja vastu tulles kliendi soovidele.
2. Kontrolli pakkuja tausta
Kui aga teinekord jääb silma midagi, mida oleks väga vaja, kuid müüja veebileht ei ole tuttav ega üldtuntud keskkond, siis tasuks kindlasti teha väike taustauuring, et aru saada, kas tegu on ikka kvaliteetse pakkujaga. Eesti müüja puhul viska pilk usaldusväärsesse inforegistrisse, et olla kindel, et tegu ei ole maksuvõlgades sipleva petufirmaga. Nii Eestimaiste, kui ka kaugemate müüjate puhul on alati abiks Google, kus üldjuhul leiab nii kasutajate hinnanguid kui ka sotsiaalmeedia kommentaare Sind huvitava pakkuja kohta.
Loomulikult on võimalik ka hinnanguid manipuleerida ja kui on näha, et pakkuja kohta on veebis ainult positiivsed hinnangud ning hindajad tunduvad ka mingil põhjusel kahtlased (näiteks Eestis asuva pakkuja hinnangud on antud ainult välismaiste ostjate poolt), siis on mõistlik järgida sisetunnet ja otsida samalaadset toodet kusagilt mujalt. Sama kahtlane on pakkuja, kelle kohta ei ole ühtegi hinnangut. See võib tähendada, et keskkond on loodud just selleks, et saada kiirelt mõnede ostlejate raha kätte ja siis veebiavarustesse kaduda.
3. Tabalukk toob turvalisuse
Ära mitte kunagi anna oma krediitkaardi andmeid veebipoodidele, kes ei kasuta turvalist (SSL) krüpteeringut. Erinevad veebibrauserid annavad täna ka koheselt hoiatuse, kui tegu on ebaturvalise (krüpteerimata) lehega. Elementaarset turvakrüpteerimist kasutavad täna pea kõik endast lugu pidavad veebipidajad. Sellest saab aru, kui vaatad veebilehe aadressi. See peab algama HTTPS’ga ebaturvalise HTTP asemel. Samuti kuvatakse veebiaadressi kõrval turvalise lehe puhul kinnise tabaluku ikooni. Ebaturvalise veebilehe puhul võib kujundlikult öelda, et kui sisestad sinna oma krediitkaardi või muud isiklikud andmed, on need lihtsalt leitavad kõikidele pahalastele ja ei tasu üllatuda, kui leiad et ka näiteks Vietnamis on keegi oma pere jõulukingid ostnud just Sinu krediitkaardiga.
4. Ära jaga liiga palju infot
Mitte ükski veebipood ei vaja Sinu isikukoodi või parima sõbra e-maili aadressi selleks, et Sulle midagi müüa. Mida rohkem ebavajalikku infot jagad, seda suurem on võimalik kahju, mida Sulle võidakse teha, kui see info jõuab kellegini, kelleni see ei peaks jõudma. Sinu nimel ostetud tennised on Sinu väikseim probleem, identiteedivargus võib viia Sinu jaoks väga tõsiste tagajärgedeni kui kurjategijad kasutavad Sinu andmeid näiteks mõne kuriteo sooritamiseks. Ka Eestis on olnud juhtumeid, kus kellegi teise isikuandmeid kasutades tehakse näiteks kinnisvara ostu-müügi tehinguid või üüritakse korterit, petetakse välja ettemaks või müükase ärandatud tooteid. Politsei koputab siiski selle isiku uksele, kelle andmeid on tehingu läbiviimiseks kasutatud.
5. Vaata üle oma salasõnad
Uuringud näitavad, et suurem osa inimesi kas vahetab oma salasõnu korra aastas või ei tee seda kunagi. Kui soovid aktiivselt kasutada e-poode, siis on kindlasti mõistlik vahetada oma salasõnu vähemalt korra kolme kuu jooksul, sest ka suuremate veebipoodide andmebaasid koos kasutajate salasõnadega kipuvad aegajalt lekkima. Kui see juhtub, siis on halvad üllatused lihtsad tulema.
Kindlasti ära kasuta sama salasõna erinevatel tihedalt kasutatavatel platvormidel. See tähendab seda, et kui näiteks Sinu Google salasõna peaks mingil põhjusel “jalutama minema” ja Sul on sama salasõna kasutusel ka Amazoni veebikaubamajas, siis üldiselt testivad mitte kõige ausamate eesmärkidega kodanikud Googlest saadud salasõna kohe ka teistel suurematel platvormidel, sealhulgas ka Amazonis. Ei tasu siis imestada, kui keegi on Sinu asemel poodi sisse loginud ja meelepäraseid kaupu Sinu nimel tellinud kuhugi eksootilise nimega riiki.
Ja ei ole üldse nali, et väga paljud inimesed kasutavad päriselt ka salasõnana näiteks numbrikombinatsiooni “1234”. Tegelikult ka. Ja kuigi sellest on räägitud ilmselt kõigile ja kõikides võimalikes kanalites, siis kordame veelkord, et „1234“ ei ole hea mõte. Tekst koos numbritega on hea mõte. Tekst numbrite ja kirjavahemärkidega on veel parem mõte. Võta kasvõi oma lemmikraamatu esimene lause, lisa sinna oma kassi sünnipäeva numbrikombinatsioon ja võid olla üsna kindel, et vähemalt väga väikse vaevaga keegi seda lahti ei muugi.
6. Külasta veebipanka
Ära jälgi oma pangakonto või krediitkaardi jääki ainult siis kui oled teinud mingeid oste. Vaata oma tehinguid regulaarselt, eriti pühade ajal, kui ka kurjamitel on vaja emale kingitusi osta. Mida kiiremini saad pettusele jälile, seda suurem tõenäosus on, et saad veel protsessi kas peatada või suudetakse Su raha liikumisele jälile saada. Kui tegu on mõne makseplatvormiga (näiteks PayPal), siis ka nende puhul toob kiire reageerimine nii krediitkaardi pettuste või ka valede kaupade saatmisel või kauba üldse saatmata jätmisel kaasa selle, et saad oma raha tagasi ja petturitele jäävad pikad ninad.
7. Kaitse oma arvutit
Veebipetturid ei oota igakord seni kuni Sa ise oma andmeid neile lahkelt turvamata veebikeskkonnas jagad või kuni nad on saanud koos teiste õnnetutega Sinu salasõnad enda valdusesse läbi veebikeskkondadesse sisse häkkimise. Sinu arvutisse võidakse paigaldada ka vajalik tarkvara, mis kontrollib näiteks Sinu klahvivajutusi ning saadab selle info edasi neile, kes ei tohiks seda kindlasti mitte saada. Kui tegevuste jälgimisel on võimalik näha, milliseid salasõnu kasutad, siis ei ole kasu ka sellest, kui salasõna on väga turvaline. Selleks, et Sinu arvutis ei oleks ebasoovitavaid tarkvaralahendusi, nuhkvara ega muid tagauksi, on kindlasti oluline pidevalt uuendada oma viirusetõrjet. Veelgi parem kui soetad endale arvuti kaitseks täispaketi turvatarkvara, mis aitab Sul võidelda ka nuhkvara, meilispämmi ja muude kahtlaste või lihtsalt mittesoovitavate külalistega.
8. Kontrolli, millises võrgus oled
Üldiselt ei soovita teha veebioste avalikus Wi-Fi võrgus, aga kui Sa seda siiski teed, siis tasub kindlasti vähemalt jälgida, kas tegu on turvalise ja teada Wi-Fi võrguga ning kasutada võimalusel VPN’i. Wi-Fi võrgus tasub kindlasti olla eriti hoolikas oma andmete jagamisega.
9. Väldi ostlemist avalikus kohas
Oma sülearvutiga ostlemine avalikus kohas võib ju tunduda hea mõte. Mis oleks toredamat kui minna mõnusasse kohvikusse, lüüa arvuti lahti ja süveneda jõuluostlemisse? Aga siinkohal tasub siiski hoolikas olla, sest kui sisestad suurel ekraanil oma kolmekohalist krediitkaardi turvakoodi, siis ei ole sugugi kindel, et keegi Su selja taga samal ajal seda endale üles ei märgi. Võib tunduda paranoilisena, aga kui Sa ikkagi tahad oma ostmist just avalikus kohas teha, siis vaata, et keegi Sul selja taga ei oleks ja ära sisesta uusi andmeid, vaid kasuta pigem neid veebipoode kus Sinu andmed juba sisestatud. Või veel parem, tee oma ostud kodus ära ja mine kohvikusse kohvi jooma ja sõpradega lobisema (muidugi järgides koroonanõudeid).
10. Ostle mobiilis
Ostlemine mobiilis ei ole kuidagi ohtlikum kui süle- või lauaarvutis. Mobiilis on kõige mõistlikum kasutada müüja mobiilirakendusi, kuhu saate juba eelnevalt sisestada kõik vajalikud kasutajaandmed ning logida sisse näiteks Google või Facebooki abil. Selliselt välistad võimaluse, et keegi kuskil, näiteks ühistranspordis, võib Sinu andmeid näha. Kui oled turvaliselt e-poodi sisse loginud on üldjuhul sellistes rakendustes ostlemine kiire ja mugav.
11. Ära anna alla
Kui aga siiski mingil põhjusel peaks juhtuma, et saad ühel või teisel moel petta, siis kindlasti tasub kiirelt tegutseda ning proovida oma raha või õige kaup kätte saada. Kui oled aegsasti pettuse avastanud, on mõistlik kiirelt pöörduda makse vahendaja poole, olgu selleks siis pank või mõni makseplatvorm. Kui pettus on tõendatav ja asja hakatakse ajama õigel ajal, on suur tõenäosus, et probleem õnnestub lahendada. Eesti müüjate puhul on alati mõistlik teha ka avaldus politseisse. Abiks on seegi, kui annad oma ebameeldivast kogemusest ka näiteks oma sotsiaalmeedia lehtedel teada, et tulevikus oskaks järgmised poodlejad sama pakkujat vältida.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kui järgid kõiki ohutusreegleid, on tänapäeval veebis ostlemine mugav ja tore tegevus. Selleks, et jõuluks kõik kingitused soetatud saaks on nüüd ka üsna viimane aeg minna veebipoode läbi vaatama ja parimaid pakkumisi leidma. Soovime ka omaltpoolt kõigile meeldivaid oste!