Turismisektor kasvab aegamööda, kuid covidi eelset taset kätte ei ole veel saadud

Statistikaameti poolt avaldatud eelmise aasta Eesti majutusasutuste statistika näitas, et turismisektoris jätkus vaikne tõus – kasv 3,7%, mis tähendas, et aastaga lisandus 83 000 turisti, kes peatusid meie majutusasutustes. Kasv tuli välisturistide arvelt, keda oli 95 000, siseturiste oli 11 000 vähem kui eelmine aasta.

Tavaks on saanud olukorda võrrelda covidi eelse ajaga ning sellel skaalal on välisturistide arv kahanenud 13% võrra ja siseturistide arv kasvanud 13% võrra. Kuna välisturiste on natuke rohkem, siis kokkuvõttes ei ole meie majutusasutused veel saavutanud covidi eelset taset.

Kuidas on läinud maakondadel? Covidi eelse ajaga võrreldes on majutatud turistide arv protsentuaalselt kasvanud kõige rohkem Lääne maakonnas (45%), Valgamaal (26%) ja Hiiumaal (23%). Kõige rohkem on kukkunud turistide arv Tartu maakonnas (ilma Tartuta) ning Harjumaal (ilma Tallinnata), ka Ida-Virumaal on turistide arv vähenenud pea neljandiku võrra. Samas eestlaste arv, kes on peatunud Ida-Virus, on selle perioodi jooksul hoopis kasvanud 5%, välismaalaste arv kukkunud 70%. Kindlasti mängib Venemaa lähedus ja Ukraina sõda siin oma rolli. Välismaalaste arv on kukkunud oluliselt ka Jõgevamaal, Lääne-Virus ning Tartumaal (ilma Tartuta). Välismaalaste arvud on üldiselt vähenenud, kasvu näeme ainult Läänemaal (9%), Järvamaal (16%) ja Pärnus (0,4%) . Kodumaiste majutusasutustes peatujate arv on kõige rohkem kasvanud Tallinnas (68%).

Paraku absoluutandmed näitavad jätkuvalt seda, et 49% kõigist turistidest Tallinnast kaugemale väga ei jõua, 8% peatub Tartus ja 11% Pärnus. Kusjuures 2019. aastal oli Tallinnas peatunud majutute osakaal 47%. Teistel maakondadel tuleb jätkuvalt pingutada kui nad tahavad suurendada turistide arvu, kes ka ööbivad.