Turism vaikselt kasvab ning huvitavad muutused on toimunud Aasia suunal
Eile Statistikaameti poolt avaldatud väliskaubandusstatistika näitas positiivseid kosumise märke ja täna avaldatud majutusasutuste statistika näitab samuti, et turism Eestis vaikselt, aga järjepidevalt kasvab. Veebruaris peatus majutusasutustes 2% rohkem siseturiste ning 3% rohkem välisturiste.
Peamisteks külastajateks on meie naabrid – lõviosa moodustavad soomlased (43%) ning neile järgnevad lätlased (17%), kusjuures lätlaste osakaal on aasta taguse ajaga natuke kasvanud ning soomlaste arv kahanenud. Üllatusi ei olnud ka sihtkohtade osas, valdavalt jäävad välisturistid ainult Tallinna või selle lähiümbrusesse.
Vaatasin natuke lähemalt ka Aasiast pärit turistide arvu dünaamikat. Kui vahetult enne kovidikriisi oli Aasia erinevatest riikidest pärit turistide arv aastas kokku 100 000, siis 2024. aastal oli neid sisuliselt poole vähem. Huvitav on ka see, et näiteks Lõuna-Koreast, Jaapanist ning Hiinast pärit turistid moodustasid 2019. a suvel kolm suhteliselt võrdset huviliste gruppi, kes Eestimaa vaatamisväärsusi külastasid. Kalendrikuus keskmiselt kuskil 3000-4000 turisti, samas suurusjärgus oli ka teistest Aasia piirkondadest pärit turistide koguarv. Kovid tõi drastilise muutuse, siis külastas Eestit 8000 turisti Aasiast ja need olid ka enamuses jaanuaris ja veebruaris. Mingil hetkel pandi piir lihtsalt kinni. Edasi hakkas turistide arv vaikselt kasvama – 2022. aastal oli Aasiast pärit turistide arv pea 19 000 ning 2023. aastal 33 500.
Huvitaval kombel ei ole Ukraina sõda Aasiast pärit turistide arvu vähendanud. Küll aga on täiesti muutunud päritoluriikide proportsioonid. Nagu mainisin, siis 2019 olid peamised piirkonnad suhteliselt võrdselt esindatud, 2024 oli teistest Aasia riikidest pärit turistide osakaal 55%, Hiinast pärit turistide osakaal 21%, Jaapanist 18% ning Lõuna-Koreast 6%. Seega on viimase kolme riigi turistide arv drastiliselt vähenenud võrreldes kovidi eelse ajaga. Turismimajandusega tegelevate inimeste jaoks on nüüd mõtlemise koht, kas see on meile hea või halb uudis ning milliseid sihtturge peaks Eesti tutvustamisel rohkem silmas pidama.