Töötus väheneb ja hõive kasvab – loodame, et see ei ole ajutine nähtus

Suvel tööpuudus reeglina väheneb ja hõive kasvab. See tuleneb peamiselt hooajaliste ja ajutiste töökohtade tekkimisest sellistes sektorites nagu põllumajandus, turism, toitlustus jne. Tänane aasta ei ole erand. Statistikaameti poolt värskelt avaldatud tööjõu uuringu andmed näitasid, et töötus oli II kvartalis vähenenud 5000 inimese võrra ning hõive kasvanud 16 000 inimese võrra. Töötuse määr oli 7,8%. Loodame, et sarnane trend jätkub ka sügisel kui hooajalised tööd ära kaovad.

Suhteliselt kõrge oli noorte töötus -25,4%. Samas tuleb silmas pidada, et enamus noori on mitteaktiivsed ja neid töötuse määra arvutamisel ei arvestata. Noorteks loetakse Eurostati definitsioonide järgi inimesi vanuses 15-24 eluaastat. Valdav osa sellest vanusegrupist veel õpib ehk tööturu definitsioonide järgi on nad mitteaktiivsed. Noori mitteaktiivseid oli kokku 81 000. Töötuid 15 8000 ning hõivatuid 46 200. Töötuse määr saadakse, kui jagame töötute arvu tööturul aktiivsete inimestega (töötud pluss hõivatud) ehk siis matemaatiliselt jagame 15 800 62 000-ga. 

Keskmisest kõrgem oli ka mitte-eestlaste töötuse määr. Nende töötus oli 11%, samas kui eestlaste töötus oli 6,3%. Mitte-eestlasteks loetakse neid inimesi, kelle põhiline kodukeel ei ole eesti keel. Tavaliselt on selleks vene keel, täna on ilmselt lisandunud ka päris palju neid, kelle kodune keel on ukraina keel. Kui tavapäraselt on töötus kõrgem mitte-eestlastest naiste seas, siis seekord oli töötuse määr kõrgem mitte-eestlastel meestel. Meestel siis vastavalt 11,6% ja naistel 10,4%. Ka eestlastel oli meeste töötus kõrgem  (6,9%) kui naistel (5,7%).

Mitte-eestlaste töötuse peamisi põhjusi on keeleoskus (eesti keele mitteoskamine), mis ahendab nende võimalusi tööturul, aga ka regionaalsed eripärad ja sektorid, kus nad töötavad. Suur osa mitte-eestlastest elab Ida-Virumaal, kus traditsioonilised  valdkonnad on energeetika ja mäetööstus, mis viimastel aastatel on pigem vähenenud.