Tähelepanu! Seoses pankadele kohaldatud uute funktsioonidega võib Bigbanki maksete tegemisel teistest pankadest ilmuda eksitavaid teateid.
Loe lähemalt
6.–9. oktoobril 2025 rakendusid uued turvafunktsioonid, mis puudutavad maksete tegemisel saaja nime ja kontonumbri kontrolli ning välkmaksete limiite.
Tutvu uuendustega
Blogi|Teistest pankadest 200 korda suurem intress kasvatab Bigbanki pangakontode arvu kiiresti

Teistest pankadest 200 korda suurem intress kasvatab Bigbanki pangakontode arvu kiiresti

Septembris ja oktoobri esimeses pooles kasvas Bigbankis avatud eraisikute pangaarvete arv ja neil olev rahasumma kiiresti. Inimesed on hakanud teadvustama panga poolt arveldusarvetele makstavat 2% suurust intressi, mis võrreldes suurpankadega on kuni 200 korda kõrgem ning ebaselges majandusolukorras selgelt tahetakse igalt kontololevalt eurolt raha teenida ilma täiendavaid kohustusi võtmata, kommenteeris turuolukorda Bigbank Eesti juhi kohustäitja Arthur Taavet.

Taaveti sõnul on oktoobri algusest, vähem kui kahe nädalaga lisandunud mitu tuhat uut Bigbanki kontot ning lepingute arv nädalate lõikes üha kasvab. „Kiiresti on kasvanud ka kontodele lisatud summad – viimastel kuudel on igakuine müügimahu kasv pooleteise kordne“. Lepinguid sõlmivad inimesed räägivad, et kontol hoitakse oma kodulaenu sissemakset hetkeni kui ostuks läheb – kogutakse raha juurde kopsakamalt summalt laekuva täiendava intressituluga. Investorid hoiavad meie pangakontol raha kahe investeeringu vahel – et ka see seisev raha teeniks intressi. “Klientide jaoks on oluline, et teenustasusid ei ole ja maksame iga euro pealt 2% intressi. Rõhutakse kiirusele ja ka sellele, et pangas töötavad päriselt inimesed, kellega saab rääkida – mitte juturobotid,” valgustas Arthur Taavet pangaarvete avajate tagasisidet.

Oktoobri keskkoha seisuga erineb Eesti kommertspankade poolt eraisiku pangakontol ehk tavalisel arveldusarvel olevale rahale makstav intress 200 korda, näitab värske turuülevaade. Nii LHV, Coop Pank, Swedbank, Luminor kui SEB pakuvad arvel olevale rahale aastaintressiks 0,01% ning pangakontode turu uustulnuk Bigbank 2,00% aastas. 

Olukorra ilmestamiseks toob Taavet näite kliendist, kellel on pangas 5000 eurot sääste, mida ta ei taha ühelgi moel nö kinni panna ehk see raha peab alati olema käepärast. „Sama raha kasutab pank aga laenude andmiseks ning kui keegi teine võtab selle 5000 eurot viieks aastaks tarbimislaenuna, maksab ta pangale keskmiselt tagasi umbes 2000-3000 eurot rohkem. Samal ajal maksavad enamus pankasid selle summa hoiustanud kliendile viie aasta jooksul intressi vaid 2,5 eurot. See näitab kui ebaühtlaselt jaotub tänases süsteemis väärtus kliendi ja panga vahel. Bigbankis pakutud 2% aastaintressi juures teeniks inimene samadel tingimustel 520 eurot,“ selgitab Taavet.

Tema hinnangul on see mõju veelgi suurem, kui vaadata tervikpilti. Eesti eraisikute kontodel seisab kokku ligi 9 miljardit eurot. “Kui see raha teeniks 2% aastaintressi, saaksid inimesed igal aastal ligi 180 miljonit eurot lisatulu. Praegu jääb suurpankades sellest umbes 179 miljonit pangale ja vaid 900 tuhat inimestele. Kas see pole piisavalt suur erinevus, et tähelepanu pöörata?” küsib Bigbanki juht.

Selles valguses peab Taavet kummaliseks avalikku kurtmist, et pangad teenivad liiga suuri kasumeid. “Küsimus ei ole selles, kas pangad teenivad, vaid kas inimesed saavad oma rahale õiglast tasu. Meie soov on muuta turul valitsevat praktikat ja pakkuda inimestele võimalust, et nende säästud töötaksid lõpuks nende endi, mitte ainult panga kasuks,” ütleb ta.

Pangakonto avamine, omamine ja kasutamine on Bigbankis täiesti tasuta, ei lisandu ühtegi ühtki kulu ega teenustasu. Tasuta on ka välkmaksed ning arvel olev raha on vastavalt Tagatisfondi tingimustele turvaliselt kaitstud.