Täna avaldatud majandusstatistika kinnitab veendumust, et vinduv majanduse taastumine jätkub 

Täna avaldas Statistikaamet massiivselt II kvartali andmeid erinevate valdkondade kohta. Esimese hooga on isegi raske valikut teha, mida kommenteerida ja mida mitte. Eeldan, et pärast palgaskandaali on nüüd kõik kümme korda üle mõõdetud ja arvutatud enne avalikustamist. Mõned küsimused siiski jäävad õhku. Kõige olulisem näitaja on kahtlemata SKP näitaja, millega mõõdetakse majanduskasvu. II kvartalis kasvas SKP aasta võrdluses natuke isegi kiiremini kui esialgne kiirhinnang näitas. Kiirhinnangu järgi kasvas majandus II kvartalis 0,5%, täna avaldatud täpsustatud andmetel 0,9%. 

Statistikaamet avaldas ka kaubandussektori tulemused. Jaekaubandus kasvas juulis aasta võrdluses 1%, võrreldes juuniga oli isegi kerge langus. Ka SKP arvestuses näitas kaubandus koos ehituse ja transpordiga pigem miinusmärki ehk oodatud korralikku kasvu nendes sektorites veel saabunud ei ole. SKP statistika järgi andis kõige suurema panuse majanduskasvu hoopis energeetika sektor. Hea oleks saada Statistikaametilt mingeid selgitavaid kommentaare selle kohta, sest tavaloogika järgi energeetika panustab rohkem talvel ja sügisel kui on pime ja külm ja inimestel kulub elektrit rohkem. Tänavust suve iseloomustavad pigem odavad elektrihinnad (kui augusti teine pool välja arvata), seda tänu juhuelektri võimsustele.

Kui vaatame transpordisektori (va torutransport) müügitulu II kvartalis, siis see on eelmise aasta II kvartaliga võrreldes vähenenud 10%.

Teisalt majanduskasvule viitavad ka täna avalikustatud ettevõtlusstatistika andmed, mille järgi ettevõtete kogu müügitulu kasvas II kvartalis 5,6% ning kogukasum (müügitulu miinus kogukulud) kasvas 6,9%. Ettevõtete investeeringud põhivarasse samas vähenesid II kvartalis 12%, kusjuures investeeringud transpordivahenditesse vähenesid koguni 63% ning investeeringud maasse 20%. Esimese vähenemise taga on ilmselgelt automaksu mõjud ning vaba maad, mida osta ja mis asub ka vajaliku taristuga kohas, on ilmselt järjest vähem.

Negatiivse poole pealt torkasid silma majutuse, toitlustuse ning reisteenuste pakkujad, kus aasta võrdluses olid päris korralikud miinused. Majutuse kogumahud vähenesid II kvartalis aasta võrdluses 9%, toitlustuses 2,1% ning reisiteenuste tarbimine koguni 16%. Viimane näitaja paneb natuke kulmu kergitama, sest oleks eeldanud, et selle aasta Eestimaa suvi oma kehva suusailmaga oleks võinud pigem suurendada reisimist.

Kokkuvõttes majandus vaikselt taastub, kuid kasv ei ole kaugeltki kõigisse sektoritesse veel jõudnud.