Palgakasv ja inflatsioon aitavad valitsusel eelarve positsioone parandada

Täna avaldas Statistikaamet eelmise aasta andmed valituse eelarve positsiooni ja võlataseme kohta. Eelarve defitsiit oli 1,2% ning võlakoormus 24,1%. Mõlemad näitajad on EL keskmisi vaadates väga head tulemused. 

Kas selle taga oli hea planeerimine või avaliku sektori kokkuhoid? Paraku nii lihtne see ei olnud. Üldiselt me teame, et hinnatõus on tavainimese mõistes igati halb, sest elukallidus kasvab ja palgakasv ei pruugi koos hinnatõusuga toimuda, vaid sissetulekud tulevad järele väikese viiteajaga. Valitsuse eelarve positsioone arvestades on hinnatõus igati positiivne, sest kui hinnad kasvavad, siis suurenevad ka käibemaksu laekumised.

Hinnatõus toob kaasa ka palgatõusu ning see omakorda suurendab sotsiaalmaksu laekumisi. Need kaks suurenemist andsid eelmisel aastal nö planeerimatut ehk täiendavat tulu 600 miljonit. Võlakoormus on Eestis jätkuvalt EL madalamaid. 

Muret peaks tegema see, et sotsiaalkindlustusfondide puudujääk kasvas eelmisel aastal 70 miljoni euroni. Sisuliselt on selle kasvu taga pensioni kulude kasv. Tulevikku vaadates on murekohtadeks tervishoiu kulude kasv ning pensionite indekseeritud kasv, sest täna ei suuda valitsus neid jooksvate maksutuludega katta. Ka tervishoiu kulude katmisel me “sööme” täna juba tervisekassa reserve ja tulevikku vaates peame hakkama laenu arvelt neid kulusid katma. 

Korras riigieelarve puhul me katame oma jooksvaid kulusid jooksvate tuludega ning valitsuse eelarve kasv ei tohiks olla kiirem kui on üldine majanduse nominaalne kasv. Laenu peaksime võtma ootamatult kasvanud kaitsekulude katteks ning investeeringuteks. Täna paraku me katame laenuga ka riigi igapäevaseid kulusid. Tulevikku vaadates on meil kaks võimalikku lahendusteed: avaliku sektori kulude vähendamine või maksukoormuse suurendamine.