Odava tööjõu aeg on Eesti majanduses otsa saanud

Täna avaldas Statistikaamet tööjõukulude indeksite statistika II kvartali kohta. Tegemist on sisuliselt palgastatistikaga, millele on juurde pandud ka muud tööjõuga seotud kulud (maksud, toetused, hüvitised). Selle indeksi dünaamika näitab meile kui kiiresti on tööjõuga seotud kulud ettevõtja jaoks kasvanud. Peab tunnistama, et kasvud on muljetavaldavad. Nende arvude taustal ei tundu Statistikaameti vea tõttu lendu lastud 14% keskmise palga kasv üldse ebareaalne. Meenutuseks, tegelik kasv oli rohkem kui kaks korda madalam. Kui me vaatame, mis valdkonnas on tööjõu kulud aastaga kõige rohkem kasvanud, siis sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete alusel on kõige kiiremini kasvanud tööjõukulud kinnisvara alases tegevuses, kasv tervelt 43%. Kutse, teaduse ja tehnika alases tegevuses on tööjõu kulud kasvanud 19%. Info ja side valdkonnas on tööjõu kulud kasvanud 13%, 12% on aastaga tööjõu kulud kasvanud finantssektoris, ehituses ja kaubanduses.

Kõige madalam on tööjõukulude kasv II kvartalis aasta võrdluses olnud energeetikas: kasv 3%. Kõik need kiire tööjõukulude kasvuga sektorid on pigem teeninduse valdkonnad ja suunatud valdavalt siseturule. Teenuste sektori hinnatõus on olnud ka kiirem kui tööstuse hinnakasv. Nagu eespool toodud arvud näitavad, on üks teenuste hinnatõusu põhjusi kindlasti kiiresti kasvanud palgakulud. Tööstuses, mis on suures osas suunatuid ekspordile, kasvasid tööjõu kulud aastaga 9%, 2023. aasta algusest on tööstuse tööjõukulud kasvanud koguni 20%. Kõik see kokku tähendab, et meie ekspordisektori konkurentsivõime on päris kõvasti kukkunud ja järjest keerulisem on välisturul läbi lüüa ainult hinnaga. Odava tööjõu aeg on Eesti majanduses otsa saanud.