Novembri kodulaenude summad suuremad, aga tehinguid vähem
Novembrikuus sõlmitud kodulaenulepingute keskmine summa 131 678 eurot oli selle sügise kõrgeim, kuid lepingute ja taotluste arv vähenes eelmise kuuga võrreldes enam kui kuuendiku võrra, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.
Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti kinnitusel ületas keskmine laenusumma 130 tuhande piiri sel sügisel esimest korda. "See vastab meie prognoosile, kuid mingit trendimurdjat siit esialgu otsida ei tasu. Keskmine laenusumma on ajaloos korduvalt ka 140 tuhande euro piiril liikunud," meenutab Arthur Taavet, kelle sõnul on vahepealsete kuude väiksemal keskmisel olemas ka üks ühine põhjus: "Anname aktiivselt kodulaenu kõikjal üle Eesti ja oleme viimasel ajal seda rohkem kommunikeerinud. On selge, et mida kaugemal pealinnast asuvad kodud, seda vähem nad keskeltläbi maksavad ja nii on ka nende ostuks vähem laenu tarvis," selgitab Taavet.
Pangajuht ei näe probleemi ka viimase kuu lepingute arvu languses ja nõustub ühe kinnisvaraanalüütikute selgitusega, et novembris oli ka mitu tööpäeva vähem, kui oktoobris. "Kodulaenudega tegelevatel kolleegidel on igatahes terve sügis käed-jalad tööd täis olnud. Kui mõni kuu on vaiksem, siis pigem võib arvata, et eelmine või järgmine kuu tulevad selle võrra lepingurohkemad," arutleb Bigbanki juht ning lisab, et detsember, mis varasematel aastatel on tihti olnud just aasta tippkuu, ei pruugi saabuvate pikkade pühade tõttu sel aastal nii tugev tulla.
Veel meenutab Arthur Taavet, et kodulaenu võttes tasub alati pakkumine võtta mitmest erinevast pangast. "Eurod on eurod, aga nende hind võib olla erinev. Kindlasti tasub vaadata ka muid kaasnevaid kohustusi või piiranguid, et eri pakkujate vahelt kindlasti kõige kasulikum välja valida," soovitab pangajuht ning rõhutab veel, et taotlus tasub esitada ka siis, kui esimene pank laenu andmisest üldse keeldunud on. "Suurtel välismaa pankadel on tihti väga ranged raamid, millesse päris paljud Eesti inimesed lihtsalt ei sobitu. Viga aga ei pruugi olla üldse inimeses või tema sissetulekutes, vaid konkreetse panga jäikuses. Lihtne näide on lastetoetused, mida meie arvestame sissetuleku osana, aga mõni teine pank mitte," selgitab Bigbanki juht erinevusi pankade laenupoliitikas.