Meie väliskaubanduspartnerite ring peaks olema laiem ja rohkem tuleks tegeleda toidujulgeoleku teemadega

Täna avaldas Statistikaamet jaanuari väliskaubanduse andmed: eksport kasvas ja import veidi kahanes. Kokkuvõttes ei ole see halb, sest kaubandusbilanss paranes. Murelikuks teeb, et meie ekspordipartnerite esinumber on jätkuvalt Soome, viiendal kohal on Saksamaa. Nii Soome kui Saksamaa vaevlevad tõsiste struktuursete probleemidega ning nende selle aasta majanduskasvu väljavaated on suhteliselt pessimistlikud, seega oleks naiivne loota sealt ka suuremat ekspordinõudlust. Kokku moodustavad nad meie ekspordist jaanuari numbreid vaadates 25%. Vastukaaluks Läti, Leedu ja Rootsi moodustasid ekspordist 27%.  Nimetatud kolme partneri majanduskasvu väljavaated on päris head. Nii et päris huvitav on vaadata. kuidas need kaks poolust aasta jooksul meie eksporti mõjutama hakkavad. Pikemas plaanis oleks kindlasti vaja laiendada ekspordipartnerite geograafiat.

Kui korraks vaadata numbrite sisse, siis võtsin teravama pilgu alla toidu, sest viimasel ajal on palju kirjutatud toidujulgeolekust ja sellest, et me impordime rohkem kui ekspordime ja seetõttu oleme ka väga sõltuvuses toidu maailmaturu hindadest. Näiteks liha eksport moodustas jaanuaris ainult 37% liha impordist, kusjuures Eesti päritolu lihaeksport moodustas ainult 23% impordist. Aasta võrdluses olid suhtarvud natuke paremad, aga mitte oluliselt. Seega toome valdavalt liha ja lihatooteid Eestisse sisse, mitte ei kasvata ja ei tooda siin ise.

Et saada täpsemat pilti vaatasin edasi terve aasta andmeid. Lihaga võrreldes on teraviljaga pilt vastupidine -  me ekspordime pea 13 korda rohkem teravilja kui impordime. Probleem on selles, et impordime teravilja kui toorainet. Kui me vaatame jahu ja jahutooteid, siis impordime kaks korda rohkem kui ekspordime. Sarnane on ka pilt piimaga, eksport kaks korda suurem kui import aga pool on sellest tooraine ehk tavaline piim, mis läheb Leetu ümbertöötlemisse. Samuti munade puhul moodustab eksport 29% impordist. Me küll toodame põllumajanduses päris palju ja efektiivselt, aga paraku ei väärinda oma toorainet vaid ostame valmistooteid välismaalt sisse. See on julgeoleku teema, sest kui mingitel põhjustel piirid kinni lähevad, sõltume ainult olemasolevatest varudest.