Maksutõusudest - mis on see, mis mõnikord toob kaasa majanduskasvu, mõnikord ei too?
Äsja avaldatud Rahandusministeeriumi majandusprognoos prognoosib selleks aasta majanduskasvuks 1,7%, riskistsenaariumi puhul nähakse kasvuks 1,3%. Riskistsenaariumi põhiteljeks on võimalik kaubandussõda, mis mõju jõuab läbi meie kaubanduspartnerite ringiga ka meie majandusse. Hinnatõusuks prognoosib rahandusministeerium sellel aastal 5,2% ning palgakasvuks 4,9%. Nii nagu ka varasemate prognooside puhu jääb ebaselgeks, kuidas on võimalik olukord, et kui tööturg on suhteliselt heas seisus, siis miks prognoositav palgakasv on nii tagasihoidlik.
Nägime eelmise aasta näitel oluliselt madalama inflatsiooni tingimustes, et palgad kasvasid 8%. Nüüd prognoosime 2025. aastaks võrreldes eelmise aastaga palju kõrgemat hinnakasvu ning suhteliselt tagasihoidlikku palgakasvu. Sellise lähenemisega me tegelikult ignoreerime võimalikku hinnad-palgad spiraali teket ehk pikaajalist võimalikku hinnatõusu. Tuleb tunnustada ministeeriumi järjekindluse eest, paraku majanduse toimimise tavaloogikaga selline prognoos hästi kokku ei lähe. Oleks olnud väga huvitav aru saada, milline oleks olnud selle aasta hinnatõus ilma maksutõusudeta. Paraku sellest esitlusel ei räägitud.
Rahandusminister ütles oma sissejuhatuses, et 2025. a majanduskasv on madalam kui olnuks ilma maksutõusudeta. Samas lisas kohe, et maksutõusud ei puutu teemasse. Jälle päris huvitav avaldus. Enne seda kuulsime lühiloengut teemal, et kui maksud tõusevad, siis läbi kasvanud riigi kulude nad pigem suurendavad SKP-d. Ehk siis vana lugu sellel teemal, et maksutõusud stimuleerivad majandust.
Edasi läks päris segaseks - mingil ajal maksud stimuleerivad majandust, mingil ajal ei stimuleeri. Sellel aastal ei stimuleeri, sest valitsuse fiskaalstiimulid vähenevad (rahandusministri sõnad). Kui me võtame raha täiendava tulumaksuna inimestelt ära, siis selle tulemusena tarbimine väheneb. Tarbimine on kõige suurem SKP komponent (umbes 50%). See on oluliselt suurem kui riigi kulutuste osakaal SKP-st. Sellel aastal võimendab maksude negatiivset mõju ka see, et osa valitsuse kuludest läheb riigist välja kaitsevõime tugevdamise tõttu. Paraku peame vajaliku moona ja relvad sisse ostma, me ise neid ei tooda. Ma arvan, et üks väike lugemine majanduse ringkäigu mudeli kohta kuluks rahandusministril hädasti ära, siis saab ka natuke selgemaks kas ja kuidas maksutõusud majandust stimuleerivad või pidurdavad.