Majanduskasv oli esialgsest ootusest natuke madalam

Täna avaldas Statistikaamet SKP tulemused 2025 aastal. Kiirhinnanguga võrreldes oli majanduskasv neljandas kvartalis tagasihoidlikum. Kui esialgselt pakuti kiirhinnanguga  IV kvartali kasvuks 1%, siis reaalsetele andmetele tuginedes oli see 0,7%, mis tegi kogu eelmise aasta majanduskasvuks 0,6%. Üllatav see tulemus ei olnud, aga sisuliselt näitas see, et majandus reaalsetes näitajates seisis eelmine aasta paigal.

Positiivne oli see, et majandust vedasid IT sektor ja töötlev tööstus, oma panuse andis ka kinnisvara alane tegevus. Samas pidurdasid majanduskasvu kaubanduse, ehituse ja transpordi sektori miinused. Aga just need on ka valdkonnad, kus meil töötab väga palju inimesi, kokku 205 000, mis teeb 29% kõikidest hõivatutest.

Täna avaldati ka jaanuari kaubanduse tulemused. Kuigi esmapilgul võib seis tunduda positiivne ehk kogu jaekaubandus kasvas jaanuaris tervelt 8% võrreldes eelmise aasta jaanuariga, siis paraku  jätkusid trendid, mis valitsesid eelmisel aastal. See tähendab, et kaubandust vedas eelkõige tanklate müügimahu kasv, mis jaanuaris kasvas aastavõrdluses koguni 24%. Selle taga on juba päris pikalt kestnud hinnasõda tanklate vahel ning Leedu rekkajuhid, kes Eestist odavat diiselkütust ostavad.  Kasvas ka töötuskaupade müük, kuid toidukaupu müüvate kaupluste müügimahud olid paraku jätkuvalt miinuses. Põhjuseks kasvanud toiduainete hinnad. Niisiis – suures pildis jätkusid samad trendid, mida nägime ka eelmisel aastal.

Vaadates ettepoole, võiks eeldada, et palgakasv ja maksuküüru kaotamine võiksid sellel aastal eratarbimist elavdada, sest inimeste reaalsed sissetulekud kasvavad. Samas tähendab palgakasv täiendavat survet ettevõtjatele,  mis võib avalduda lõppteenuste või kaupade hinnatõusus. Samuti avaldab sissetulekute kasv läbi kasvanud nõudluse survet hindadele. Seega ei maksa loota, et inflatsioon sellel aastal väga madal tuleb. Bigbanki prognoos selleks aastaks on 3,3%.