Kütuse hinna tõus on õied, viljad alles valmivad  

Statistikaameti poolt täna avaldatud kiirhinnangu järgi on märtsis hinnad kasvanud 3,3%. Hinnatõusu vedas kütusehindade tõus, mis on ka väga loogiline. Kõik, kes on pärast Iraani sõja algust pidanud autot tankima, on seda omal nahal tundnud. Paraku on need alles esimesed märgid inflatsioonilise keskkonna suurenemisest. 

Naftahinna tõus jõuab meieni erinevate kanalite läbi. See, mis toimus tanklates märtsis ja toimub edasi ka lähikuudel, on kõige esmane efekt. Edasi hakkab üldist hinnatõusu mõjutama transpordisektor, kallinevad igasugused transporditeenused, alates bussi ja lennupiletitest ning lõpetades kaubavedudega. Transpordi kallinemine hakkab mõjutama ka tarbijani jõudnud kaupade hinda. Valdav osa Euroopast elab imporditud energial ehk läbi energia kallinemise hakkavad kõrgemad hinnad meieni jõudma läbi välismaalt ostetud kaupade, sest kuidagi peab ju tootja kasvanud elektri- ja küttekulud tagasi saama.

Kolmandaks kanaliks on põllumajandus ja toidu tootmine. Kui väetised kallinevad, sest maagaas kallineb, siis hakkavad tõusma ka toiduainete maailmaturu hinnad. Väikse avatud majandusena oleme me nendest sõltuvad. Seda enam, et me impordime toitu rohkem kui ekspordime.

Kõik see kokku tähendab seda, et senised inflatsiooniprognoosid tuleb prügikasti visata.

Esimesed indikatsioonid võimaliku hinnatõusu kohta sellel aastal peaksid tulema lähipäevadel kui rahandusministeerium avalikustab oma kevadise majandusprognoosi. Loodan, et nad on oma mudelites arvestanud muutnud geopoliitilist olukorda. Viimased uudised USA-st näitavad, et plaan maavägedega siseneda Iraani on täiesti jõus ja seega ei ole mingit lootust, et see kriis mõne nädala jooksul lahenduse saab. Seda enam, et õhus on ka ähvardused kogu Iraani naftataristu õhku lasta. Siis ei ole enam midagi arutada, vaid tuleb valmistuda pikemaks hinnatõusu perioodiks.