Eesti Panga prognoos pigem alahindab hinnakasvu järgmisel aastal 

Täna avaldas Eesti Pank värske majandusprognoosi. Prognoos ei arvesta valitsuse viimaseid majanduspoliitilisi otsuseid, mis räägivad avaliku sektori palgatõusudest ja tulumaksu tõusu ärajätmisest. Mõlemad otsused suurendavad inimeste ostuvõimet, sest tarbimiseks jääb rohkem raha kätte. Selle aasta majanduskasvu prognoos on 0,6%, mis on madalam kui valitsuse prognoos, kuid suhteliselt ootuspärane. Palgakasvuks prognoositakse järgmisel aastal 5,1%, mis võib olla allahinnatud, sest selle aasta kiire hinnakasv paneb uue aasta palgaläbirääkimistel töötajaid nõudma vähemasti samaväärset palgakasvu, kui oli selle aasta inflatsioon (umbes 6%). 

Kui siia juurde panna tõsiasi, et üldiselt on tööhõive kõrge, siis uute töötajate palkamine tuleb kõne alla vaid kõrgema palgaga kui senistele töötajatele makstud. Lisame siia juurde veel Eesti Panga arvutused, et maksuküüru kaotamine toob hinnanguliselt kaasa keskmise netopalga kasvu 8%. Tuletan meelde, et tuleb ka tulumaksu tõusu ärajätmine ja osade avaliku sektori töötajate palgatõus 10%. Lisaks suurenevad tänu indekseerimisele päris korralikult ka pensionid. 

Kui kõik need tegurid kokku liita, siis jääb natuke arusaamatuks, et kuidas hinnad selles olukorras kasvavad ainult 3,1%. Tõsi on see, et selline hinnakasv on pea kaks korda kõrgem kui euroalal keskmiselt, aga arvestades meie senist hinnakasvu dünaamikat, siis tundub 3,1% tagasihoidlik. Me justkui eeldaksime, et sissetulekute kasvust väga suur osa ei lähe tarbimisse, vaid muutub säästudeks ja jääb hoiuarvetele paremaid aegu ootama.