Bigbankil teises kvartalis viimase kolme aasta suurim kasum

Bigbanki kasum enne provisjone ja tulumaksu kasvas 2020. a. teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 18% ehk 18,9 miljonilt eurolt 22,2 miljoni euroni, sõnas Bigbank ASi juhatuse esimees Martin Länts tänasel pressikonverentsil. Bigbanki laenuportfell on suurenenud 17% ehk 443 miljonilt eurolt 516 miljonini, lisas ta.

„Panga puhaskasum on küll väiksem kui eelmistel aastatel, kuid ärikasum enne allahindlusi on kasvanud iga aastaga,“ lausus Länts. „Oleme kandnud laenukahjumeid, kuid oleme samas teinud tugeva tulemuse. 16. märtsil asusid Bigbanki töötajad kõikides riikides kodukontoritesse. Eelmise aastaga lõpule viidud uue pangasüsteemi Nest käivitamine võimaldas kõikidel töötajatel kodust efektiivselt tööd teha, sealhulgas näiteks ka kõnekeskuse töötajatel. Uus pangasüsteem on võimaldanud meil vähendada tegevuskulusid, mis langesid ligi 1,6 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga. Laenukahjum on suurem, sest tänane olukord tõi paljudele raskusi ning oleme provisjonikuluga ka ette arvestanud, et kanname lähiaastatel suuremaid laenukahjumeid,“ rääkis Länts.

Pangajuhi sõnul hakkasid inimesed eriolukorral kodus remonti tegema ja autolaenu asemel muutus populaarseks hoopis remondilaen. „Sel hetkel suunasime ümber oma turundustegevusi, kuid tänaseks on autolaenud tugevalt taastunud,“ märkis Länts.

„Mis avalikkusele ehk pole niivõrd palju silma paistnud on see, et oleme viimastel aastatel aktiivselt toimetanud ärilaenu turul. Bigbanki äriklientide laenuportfelli kasv moodustas 10% kogu pangandusturu ärilaenu portfellide kasvust. Bigbanki väljastatavad ärilaenud ületavad valdavalt ühte miljonit eurot, kuid tegeleme ka väiksemate ettevõtete teenindamisega,“ lausus Länts. „Täna on meil 8 aktiivset arendusprojekti Eestis, mis moodustavad üle 17 miljoni euro. Meie esimene liisitud sõiduk ühele Eesti mööblitootjale oli näiteks virnastaja. Lisaks oleme alustanud metsa- ja põllumaa finantseerimist Eestis.“

Läntsi sõnul kasvavad Bigbanki hoiused hoogsalt. „Koroonakriis algas päeva pealt kõigile ning peamine erinevus eelmise kriisiga oligi see, et siis pidas rahvas tarbimispidu veel pikalt edasi, kui pangandussektoris juba teati, et mustad ajad on tulekul. Sel korral lükati teadlikult kulutusi edasi ja turvavaru jäetakse kas kontole või otsitakse hoiuselt tootlust,“ sõnas Länts.