7 nõuannet: mida panna tähele, et vältida pangapettuse ohvriks sattumist

Ainuüksi viimastel nädalatel on Eesti inimesed telefoni-, erinevate digi- ja pangapettuste läbi kaotanud sadu tuhandeid eurosid. Bigbanki kliendisuhete ja hoiuste tiimi juht Maarika Rüsülainen ning pettuste tõkestamise osakonna juht Kristofer Evert jagavad Balti riikide kogemuste põhjal seitset soovitust, mida peaks tähele panema ja mida pangaga või end panga esindajana esitleva petturiga suhtluses arvestama, et vältida pettuse ohviks langemist. 

Pankurid rõhutavad, et kõik pettused ei juhtu mitte silmapilkselt, et petetakse välja koodid või varastakse teilt digiandmed, millega kohe järgmise tunni jooksul kaob teie kontolt raha või võetakse mingi laen, vaid enamasti on petuskeemide puhul tegu pikemaajalise protsessi ja suhtlusega, kuhu võib olla kaasatatud mitmeid eri inimesi. Üritatakse hoida inimesega sidet, tekitada usalduslikumat suhet, koguda tema kohta isiklikumat teavet. Inimest tahetakse võimalikult kaua hoida nö lõa otsas ja mõjutada teda selliselt, et talle tunduks kõik räägitu ta oma mõttena ning ajupesu oleks täielik. Sama stsenaarium on ju armukelmustega, mil töödeldakse inimest nii kaua kuni ta ükskord hakkabki raha saatma ja see rahavoog on siis pidev. Või siis investeerimiskelmuste puhul, kus inimesele vahepeal saadetakse mingi infograafik, mis näitab justkui tema teenitud tohutut võitu ja tootlust ning isegi pakutakse mingi „kasumiosa“ väljavõtmist. Aga siis summad kasvavad ja mingi hetk on kogu raha kadunud ning pole enam jälgegi ka sellest „investeerimisvõimaluse“ pakkujast. 

Tänane üldreegel on Bigbanki spetsialistide sõnul see, et kui mingi võõras ja esmapilgul ebatõenäoliselt teist huvituda võiv isik püüab järjekindalt teiega suhtlust üleval hoida ning asi tundub liiga ilus, et tõsi olla, siis kahjuks pahatihti ongi tegu petturiga. Ajapikku ju valvsus kaob ja siis asjad juhtuvadki. „Eks skeemimeistritest petturid püüavad ju heade manipulaatoritena üles leida inimese nõrgad kohad – kas ta on üksildane, kas tal on mingit tüüpi raskused, kas ta on kelleski pettunud ja siis hakatakse nö „nügima“, et infot kätte saada, mis aitaks üht või teist skeemi realiseerida, mis aga lõppkokkuvõttes viivad ikkagi kõik selleni, et petetult suudetakse rohkem või vähem raha välja pumbata,“ toovad Bigbanki eksperdid esile.  

Põhiloomuselt samalaadsed, ent väikeste kohalike adaptsioonidega skeemid levivad rahvusvaheliselt. Bigbankil oli hiljuti Leedus kliendiks ligi 60 aastane meesterahvas. Ta oli ilmselgelt sattunud petturite võrku. Ei teagi, kuidas see kõik alguse oli saanud, aga ilmselt läbi korduvate ja korduvate petukõnede, kuid tulemus oli selge – inimene oli petturite poolt täiesti ära hullutatud igasuguste vandenõuteooriatega. Teda oli töödeldud 2-3 kuud ja viidud selleni, et ta peab ilmtingimata pangast laenu võtma ja selle raha petturitele viima. Tal oli ka Bigbankis hoius, mille ta samal eesmärgil tahtis välja võtta. Telefonisuhtluses mehega ilmnesid aga pangatöötaja jaoks kahtlased märgid, mis viitasid sellele, et inimene võib olla segadusse viidud. 

Klient kutsuti kontorisse, et näost-näkku vestelda ja püüda täpsemalt aru saada tema kavatsustest. Kohale tulles ütles ta kohe, et teda juba hoiatati, et pankurid hakkavad talt nüüd küsima igasugu küsimusi ja üritavad teda valele teele juhatada, sest nad on ise osalejad petuskeemis. Tema ise on aga hetkel osaline ühes salajases operatsioonis, millest ta ei tohi rääkida. Peale pikka vaidlust ei jäänudki pangatöötajail muud üle, kui kutsuda kohale politsei, et niimoodi püüda inimest veenda, et nende küsimused ja selgitused on ausad ja ta ise on langemas finantspettuse ohvriks. Ka politseid vanahärra ei uskunud ning kinnitas, et ka selles osas oli teda juba hoiatatud, et tõenäoliselt kutsutakse kohale politseinikke etendavad inimesed. Kuidagi saadi meesterahvas siiski nõusse, et ta viia politseijaoskonda ja seal peale pikka vestlust erinevate inimestega jäi ta viimaks uskuma ning lõpp oli hea – inimene ei jäänud oma rahast ilma. Alati aga nii hästi ei lähe. Mõned näpunäited panga vaatevinklist, millele mõelda ja mida arvestada, et inimene ise võiks minimeerida riski saada petetud ja oma rahast ilma jääda:

• Kui pank helistab kliendile, siis meil on olemas ülevaade, kellega me räägime ning millest me soovime rääkida. Kontakti algatuse põhjuseks on reageerimine kliendi pöördumisele muu kanali kaudu. Näiteks, klient ise saatis meile kirja küsimustega ning meie helistame talle tagasi. Klient esitas meile laenutaotluse ning meie kontakteerume, et küsida talt läbivaatuse jaoks täiendavaid andmeid ning dokumente. On ka palju tegevusi, mida klient saab ise teha internetipanga teel. Isegi kui me kliendile helistame, et tal hoiuse leping on lõppemas ja ta ei soovi meile andmeid jagada, siis ta saab mugavalt ja turvaliselt toimingud ise teha internetipangas ja me kindlasti ka ütleme seda, et ta võib ise seal jätkata.
• Pank või ametiasutus ei küsi kunagi PIN-koode ega paroole telefoni teel. Kui keegi seda küsib, on tegemist pettusega. Kahjuks ka meie eakad kliendid ise pakuvad seda meile, kui nad ei oska dokumente esitada või kardavad, et ei saa hakkama. Meie sõnum on alati , et isegi kui nad meid usaldavad, siis ka pangatöötajale oma PIN-koode jagada ei tohi. Me alati edastame siis juhendid e-kirja teel või nõustame telefoni teel, kuidas pangale õigesti dokumente esitada.
• Mitte helistada tagasi kahtlasele numbrile. Kõne pangast tuleb reeglina lauatelefoni numbrilt. On vähe tõenäoline, et infoliini töötaja helistab kliendile mobiililt. Kui klient teab, et tal peaks peagi hoiuseleping lõppema, siis ta teab oodata kõnet pangast. Ja see töötaja teab teda nimepidi. Meie kliendid on reeglina toonud välja, et kahtlased kõned tulevad välismaa numbritelt. Kuid nad on väga ettevaatlikud ka meilt saadud kõnede puhul. Kui klient ei ole kindel, kas see number, kuhu ta helistas, kuulub pangale, siis tagasi helistades kuuleb ta Bigbanki (või vastavalt oma panka) tutvustavat teksti. Alati võib julgelt helistada tagasi ka infoliinile ja me suuname kõne töötajale, kes soovis temaga kontakti saada.
• Pettur ei tea, kellega ta räägib või siis piirdub tema info sellega, mis on kättesaadav sotsiaalmeedias. Pangatöötaja veendub, kas ta räägib õige inimesega ning ei avalda kolmandatele isikutele kontakti sisu. Pettur võib sellises olukorras pigem kõnet jätkata, kuid pangatöötaja seda ei tee. Pangatöötaja helistab näiteks kliendi laenulepingu asjus ja oskab nimetada ka lepingunumbrit ja muid olulisi detaile sellega seoses. Juhul kui selgub, et kõne vastaspool ei ole meie klient, siis infot ei väljastada ja kõnet ei jätkata.
• Suhtluskeel. Pank teab, mis on kliendi eelistatud suhtlus keel. Lisaks sellele räägivad valdav enamus töötajaid väga hästi kolmes keeles. Ka meie kliendid, eriti vene keelt kõnelevad kliendid, on leidnud sellise lahenduse, et nad testivad, kas töötaja räägib eesti keelt. Kuna paljud pettturid eesti keelt ei oska, siis see on üks nipp, mida nad on kasutanud.
• Ebatõenäoline juhtum ja survestamine. Pettur helistab reeglina tegevusega, millega kaasneb takka kiirustamine ja inimese survestamine– näiteks „praegu kohe telefoni teel“ on vaja midagi ära teha, mitte mõistliku aja jooksul või muidu „lukustame kohe konto“. Kui kõne käigus tekib kahtlus, siis julgelt võib oma päringu saata panga meilile või helistada uuesti infoliinile. Inimesel peab olema aega, et „seedida“ seda kiireloomulist infot, et ta ei teeks valesid otsuseid. Kindlasti soovitame rahulikult katkestada kontakti ja pöörduda panga poole teise kanali kaudu. Selline suhtluskanali kaudu, millega klient tunneb, et see on talle turvaline.
• Pank ei küsi kliendilt raha, et kiirendada mingit toimingut. Meie kliendid on väljatoonud, et nad on kokkupuutunud olukordadega, kus petturid pakuvad laenu ja selleks, et kiirendada protsessi, siis nad paluvad selleks tasuda X summas raha ja siis inimene saab kiiremini laenu.  See on kindlasti väga suur punane lipuke, millele tähelepanu pöörata ja jätta tehing katki. Pankade laenutaotluste menetlemine on tavapärane teenus ja sellega seotud tasud (nt lepingutasu, tagatiste hindamise tasu, notaritasu jms) on alati kirjas panga hinnakirjas või lepingus. Kui keegi palub "kiirendustasu" või "prioriteeditasu" laenu läbivaatamiseks, siis on see pettus.