Miks erinevad Eesti võlakirjade intressimäärad nii palju?
Vaadates ringi nii börsil noteeritud kui ka noteerimata Eesti võlakirjade seas, jääb rahamaailmas võhikulegi silma suur erinevus pakutavates intressimäärades. Miks on nii, et näiteks Bigbanki vabalt kaubeldav võlakiri on 8% intressiga, Coop Panga noteeritud võlakirjad intressiga 5,5% ja 5% ja LHV Pangal on üks noteerimata ja tavainvestorile mitte mõeldud võlakiri koguni 10,5% intressiga, kuid börsil kaubeldavate LHV võlakirjade intress on 6%? Kuidas saada aru, mis on hea pakkumine?
Erinevuste täpsemaks seletamiseks vaatame, mille poolest need väärtpaberid sarnanevad või eristuvad Bigbanki 8% fikseeritud intressiga 10aastase tähtajaga allutatud võlakirjadest, mille märkimine 10. veebruarini parajasti käib.
Lühike vastus on nagu alati lihtne, kuid mittetäielik – tegu on erineval ajal ja erinevate tingimustega välja lastud võlakirjadega, kus erinev on ka investoritelt raha laenata soovinud emitentide taust. Käärid erinevate võlakirjade intresside vahel on aga tõesti suured – näiteks Nasdaq Balti börsil noteeritud võlakirjade osas kõigub aastaintress vahemikus 0,443 protsendist kuni 11 protsendini. Veelgi suuremaid intresse võivad pakkuda vähemtuntumate või riskantsema tegevusvaldkonnaga ettevõtete võlakirjad, mis avalikku müüki ega börsile ei jõuagi ning mille kohta ei jagata ka börsireglemendi kohast teavet.
Võlakirju võib liigitada erinevate parameetrite alusel, millest üks on liigitus emitendi järgi. Ehk siis emitent võib olla riigi valitsus, selle allasutus, kohalik omavalitsus või ettevõte. Tavaliselt kõige vähem riskantseks hinnatava valitsuse võlakirja näiteks olgu siinkohal Eesti riigi poolt eelmise aasta oktoobris 1 miljardi euro eest välja lastud 10-aastased võlakirjad, mille intressiks rahvusvahelisel rahaturul kujunes isegi üllatuslikult kõrge 4%. Ettevõtete võlakirjad omakorda on tavaliselt suurema intressiga kui valitsuse võlakirjad, sest nendega kaasneb ka suurem risk.
Tagatise alusel liigitatakse võlakirju tagamata ja (enamasti kinnisvaraga) tagatud võlakirjadeks. Tagamata võlakirju emiteerivad tugeva krediidireitinguga ettevõtted, keda investorid usaldavad. Sellesse kategooriasse kuuluvad enamasti ka Eesti pankade poolt emiteeritud börsil kaubeldavad võlakirjad – nii Bigbanki, LHV kui ka Coop Panga omad. Selliste võlakirjade intressi erinevust põhjendab enamasti kolm põhifaktorit, millesse iga investor süvenema peaks. Esimene neist on võlakirjade emiteerimise aeg ehk milline täpselt oli väljalaske hetkel üldine intressikeskkond ja turu ootus. Teine on ettevõtte turupositsioon ja finantsnäitajad. Kolmas on rahvusvahelise agentuuri poolt põhjaliku taustakontrolli läbi antava pikaajalise investeerimisreitingu olemasolu ja saadud reitingu täpne järk. See on investorile oluline ettevõtte ärimudeli, juhtimise ja varade kohta täiendava kvaliteedikontrolli pakkujana.
Eesti pankade puhul on noteeritud võlakirjadest rääkides enamasti tegu veel ühe võlakirja alamliigi - allutatud võlakirjadega. Allutatus tähendab, et ettevõtte likvideerimise või pankroti korral rahuldatakse võlakirjadest tulenevad nõuded alles pärast kõigi allutamata nõuete (nt võetud laenud, kohustused töötajate ja tarnijate ees jms) täielikku rahuldamist. Laia kasutust on allutatud võlakirjad leidnud finantssektoris just regulatiivsete kapitalinõuete täitmiseks – tulenevalt võlanõuete järjekorrast ja pikast tähtajast loetakse neid võrdseks panga omakapitaliga.
Aga miks on ühel ettevõttel erineva intressimääraga võlakirjad?
Jääb veel üle küsimus, miks on ikkagi näiteks LHV puhul börsil kaubeldavate teise taseme (T2) võlakirjade puhul intress 6%, samas kui kinnise pakkumisega lasi pank eelmise aasta lõpul välja ka 10,5% intressiga täiendavasse esimese taseme kapitali (AT1) kuuluvad võlakirjad? Emitent ehk LHV on küll sama, aga võlakirjad on täiesti erinevad ja erinevate tingimustega. Esiteks on oluline, et suurema intressiga, kuid ka 100 000 euro suuruse nominaaliga AT1 võlakirju saavad märkida ainult suurema portfelli, tehingumahu ja pädevusega investorid, kes Euroopa Liidu direktiivi kohaselt liigitatakse asjatundlikeks investoriteks. Oluline erinevus LHV või mõne teise panga AT1 ja T2 võlakirjade osas on ka see, et kui tavalised võlakirjad on kindla lunastamistähtajaga, siis AT1 võlakirjade puhul sellist tähtaega, mil ettevõte kohustub investorile raha tagasi maksma, paika pandud ei olegi. Teoorias võib tegu olla ka igavese laenuga, kuigi praktikas reserveerib ettevõte endale õiguse mingite tingimuste või tähtaegade saabudes võlakirjad välja lunastada. Lisaks tuleb arvestada, et AT1 võlakiri on riski mõttes kõige lähedasem aktsiakapitalile ning omakapitali langemisel teatud tasemini riskipositsioonist võib need maha kirjutada või intressi maksmise lõpetada.
Eeltoodu on siiski vaid põgus pilk võlakirjade maailma. 10. veebruarini saavad kõik investeerimishuvilised tutvuda Bigbanki tagamata allutatud võlakirjade emissioonitingimustega, mis on elektroonilises vormis kättesaadavad Bigbanki veebilehel aadressil https://investor.bigbank.eu/et. Enne investeerimisotsuse tegemist palume tutvuda prospekti ja pakkumise tingimustega tervikuna, et täielikult mõista väärtpaberitesse investeerimise otsusega seotud võimalikke riske ja hüvesid ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga.
Oluline teave
Käesolev teade on väärtpaberite reklaam Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14. juuni 2017 määruse 2017/1129/EL tähenduses ning ei kujuta endast Bigbanki tagamata allutatud võlakirjade pakkumist ega üleskutset võlakirjade märkimiseks. Enne investeerimisotsuse tegemist palume investoril tutvuda prospekti ja prospekti kokkuvõttega ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga. Iga investor peaks investeerimisotsuse tegema ainult informatsiooni põhjal, mis sisaldub prospektis ja prospekti kokkuvõttes. Finantsinspektsiooni poolt prospekti kinnitamine ei ole käsitletav Bigbanki tagamata allutatud võlakirjade soovitamisena.
Käesolevas teates sisalduv informatsioon ei ole mõeldud avaldamiseks, jagamiseks või edastamiseks, osaliselt või tervikuna, otseselt või kaudselt, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Hongkongis, Jaapanis, Singapuris, Lõuna-Aafrikas või muudes riikides või asjaoludel millisel juhul avaldamine, jagamine või edastamine oleks ebaseaduslik. Bigbanki tagamata allutatud võlakirju pakutakse avalikult üksnes Eestis, Lätis ja Leedus ning allutatud võlakirjade müüki ega pakkumist ei toimu üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks ilma seaduses sisalduva erandita või kvalifikatsioonita ebaseaduslik.