Mobile navigation

Artikkel: Mõtle ise, ära lase ainult pangal mõelda

Eesti vajab positiivset krediidiregistrit, mis annab inimesele pildi tema kohustustest.

Bigbanki tellitud Emori uuringust selgus, et kui inimesed saavad valida, kas säästa 400 eurot aastas või aasta jooksul 50 eurot kuus, valib enamik 400 euro säästmise variandi, vaevumata arvutama, et 12 korda 50 eurot on 600 eurot... Seega oleks enamikul küsitletuil aasta pärast tallel 400 eurot ja vähestel 600 eurot. Vahe on 200 eurot ehk 50%.

Eelnev näide ilmestab hästi olukorda, mille tõid aasta eest esile PISA finantskirjaoskuse testi tulemused. Nende testide järgi on laste finantsteadmised paremad peredes, kus neile räägitakse rahaasjadest ja õpetatakse rahaga ümberkäimist. Paraku on eestlaste finantskäitumisele omane vähene planeerimine ja lühiajaline säästmine. Üksikud oskavad brutopalgast maha arvutada makse või lüüa kokku laenuintresse. Finantsharidus on samasugune hariduse osa nagu iga teinegi, see tagab, et teeksid igapäevaelus mõistlikke otsuseid. Kokkuvõttes peaks inimene aru saama, et kui tema rahast läheb suur osa laenude või võlgade maksmiseks, siis on see kulu, mida peaks jälgima või veel parem: aktiivselt juhtima. Eluaseme või auto ost ei ole seejuures enamikule meist investeering, sest kasutame neid oma tarbeks.

Kodupangale truu

Võib-olla on mõnetine kaasamõtlemise ja -arvutamise laiskus põlistunud ka seetõttu, et oleme üsna heade pangateenustega ära hellitatud ja tegelikult on meil piisavalt põhjust rahul olla. Eestimaalane on oma kodupangale väga truu. Ent korralikult ja üksipulgi eri krediidiasutuste teenustasusid ja intressimäärasid võrreldes selgub siiski üsna kiiresti, et suure panga kliendiks olemise asemel on ehk kasulikum olla hoopis väikepanga klient. Või mitme panga klient, näiteks ühes arveldades ja teises hoiustades.

Teenustasude võrdlemine nõuab arvutamisoskust. Võtame näiteks kasvõi imepisikesed (kuid kallid) mugavusteenused nagu SMS-teade kontole laekunud hoiuseintressist, millest teatamise eest kasseerib pank ülisoolast teenustasu. Äkki prooviks hoopis mobiilipanka?

„Võlg on hea, võlg on mõnus,” õpetas majandustudengeid kunagine legendaarne tehnikaülikooli õppejõud ja audiitor Peeter Riit. Loomulikult ei olnud see vastutustundetu laenamise propageerimine, vaid tähelepanu juhtimine majanduse alustõdedele, mis kehtivad nii ettevõtetele kui ka eraisikutele. On olukordi, kus laenuvõtt on igati mõistlik ja tark otsus, mis võimaldab saavutada rohkemat vähema ajakuluga. Sama mõistlik on püüd refinantseerida oma kallimad kohustused odavamate vastu. Seejuures tähele pannes, kas reklaamis räägitakse kuu või aasta intressimäärast.

Kohustused nähtavaks

Kuid selleks, et laenud eraklientidele kättesaadavamaks ja soodsamaks ning pankadele riskivabamaks muuta, on vaja positiivset krediidiregistrit. Selgituseks: praegu kasutatakse Eestis nn negatiivset krediidiregistrit, milles on kirjas ainult halvaks läinud laenud. Ent lõhkilaenamise vastu aitab kõige paremini just positiivne laenuregister ehk register, milles on kirjas kõik kliendi finantskohustused. Kui klient küsib laenu, siis on näha, kas ta jõuab praeguse laenukoormuse puhul uut laenu teenindada.

Tõde jääb varju

Praegu palutakse, et klient loetleks laenutaotlust täites ise oma kohustused ja kõik eri pankades asuvad kontod. Ent ükski mehhanism ei sunni klienti kogu tõtt tunnistama. Tihtilugu selgub hiljem, et klient ei suutnud võetud laenu tegelikult teenindada või ei osanud kõiki oma kohustusi kokku arvata. Veel hullem, kui osa kohustusi on ununenud ja otsapidi juba kohtutäituri või inkassofirma juures.

Tänu positiivsele laenuregistrile saab pank paremini täita kõiki nõudeid, mis talle on pandud, ja klienti paremini nõustada. Laenu andmine muutuks pankadele senisest riskivabamaks ehk odavamaks ja seeläbi odavamaks ka klientidele.

Seega, rääkigem rahaasjadest rohkem, nii kodus kui ka koolitunnis. Sellele kulutatud minutid ja tunnid toovad hiljem kuhjaga võitu, mida saab mõõta eurodes.

Sven Raba
Finantsjuht

Esindused ja kontakt

Klienditugi