Kinnitatud aktsionäride 09. detsember 2008.a. otsusega.

1. Üldsätted
1.1. BIGBANK AS-i (edaspidi nimetatud "Pank") ärinimi on BIGBANK AS.
1.2. Panga asukohaks on Tartu linn.
1.3. Pank on aktsiaseltsina asutatud krediidiasutus, mis tegutseb Finantsinspektsiooni poolt välja antud tegevusloa alusel.
1.4. Pank juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
1.5. Pank vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu temale kuuluva varaga.
1.6. Panga aktsionäride vastutus Panga kohustuste eest on piiratud neile kuuluvate aktsiate väärtusega, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

2. Panga põhitegevusalad
2.1. Panga tegevusaladeks on:
2.1.1. hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
2.1.2. laenutehingud;
2.1.3. liisingutehingud;
2.1.4. muud tehingud, mis on sisult sarnased punktides 2.1.1. kuni 2.1.3. loetletud tehingutega.
2.2. Pangal on õigus teha käesolevas põhikirjas loetlemata tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või täiendavad vahetult põhitegevust ning on vajalikud Panga tegutsemise tagamiseks.

3.  Aktsiakapital
3.1. Panga miinimumaktsiakapital on 80'000'000 (kaheksakümmend miljonit) krooni ja maksimumaktsiakapital 200'000'000 (kakssada miljonit) krooni. Miinimumaktsiakapitali ja maksimumaktsiakapitali piires võib Panga aktsiakapitali (edaspidi: aktsiakapital)  suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja muutmata.
3.2. Aktsiakapital jaguneb nimelisteks lihtaktsiateks nimiväärtusega 1000 (tuhat) krooni. Iga aktsia annab tema omanikule Panga aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Nimeline lihtaktsia annab tema omanikule õiguse osaleda Panga juhtimises ning kasumi ja Panga lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.
3.3. Pank võib emiteerida nimelisi võlakirju, mille omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu (vahetusvõlakiri). Vahetusvõlakirjade nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist.
3.4. Aktsiatest tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud panga aktsiaraamatusse. Panga aktsiaraamatu pidajaks on Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. Aktsiatähti välja ei anta.
3.5. Aktsionäril on õigus aktsiaid vabalt võõrandada ja pantida. Aktsia loetakse pandituks seadusest tulenevatele nõuetele vastava lepingu sõlmimisest ja pantimise kohta märke kandmisest Eesti väärtpaberite keskregistrisse.

4. Aktsiakapitali suurendamine
4.1. Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmisega või olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamisega, kas täiendavate sissemaksete tegemise või fondiemissiooni teel.
4.2. Seaduses ettenähtud juhtudel võib aktsiakapitali suurendada mitterahalise sissemaksega. Mitterahalise sissemakse väärtust hindab juhatus või juhatuse poolt määratud isik, võttes aluseks asja või õiguse hariliku väärtuse. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollib audiitor seaduses ettenähtud korras.
4.3. Aktsiakapitali võib suurendada vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel või allutatud laenulepingust tuleneva rahalise nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise teel.
4.4. Aktsiakapitali suurendamine otsustatakse üldkoosolekul,  kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud aktsiatega määratud häältest.
4.5. Aktsiakapital loetakse suurendatuks aktsiakapitali suurendamise registreerimisest õigusaktidega ettenähtud korras.

5. Aktsiakapitali vähendamine
5.1. Panga aktsiakapitali võib vähendada vastavalt seaduses sätestatud tingimustele aktsiate tühistamise või aktsiate nimiväärtuse vähendamise teel.
5.2. Aktsiakapitali vähendamine otsustatakse üldkoosolekul, kui selle poolt on  antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud aktsiatega määratud häältest.
5.3. Aktsiakapital loetakse vähendatuks aktsiakapitali vähendamise registreerimisest õigusaktidega ettenähtud korras.

6. Aktsionäride üldkoosolek
6.1. Panga kõrgeimaks juhtimisorganiks on Panga aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.
6.2. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas hiljemalt kuue (6) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest, kui seaduses ei ole ettenähtud teisiti.
6.3. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku kui esineb vähemalt üks järgnevalt loetletud asjaoludest:
6.3.1. Pangal on neto-omavahendeid alla seaduses lubatud piiri;
6.3.2. üldkoosoleku kokkukutsumist nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist;
6.3.3. üldkoosoleku kokkukutsumist nõuab nõukogu või audiitor;
6.3.4. üldkoosoleku kokkukutsumist nõuab muu isik, kellele on see õigus antud seadusega;
6.3.5. üldkoosoleku kokkukutsumine on Panga huvides ilmselt vajalik.
6.4. Teate aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise kohta saadab juhatus kõigile aktsionäridele tähitud kirjaga nende aktsiaraamatusse kantud aadressil. Korralise üldkoosoleku toimumise teade edastatakse vähemalt kolm (3) nädalat enne koosoleku toimumist ning erakorralise üldkoosoleku toimumise teade vähemalt üks (1) nädal enne koosoleku toimumist. Kui Pangal on üle saja (100) aktsionäri, ei pea aktsionäridele teateid saatma, kuid teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
6.5. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Kui üldkoosolekul ei ole esindatud nõutav arv hääli, kutsub juhatus kolme  nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häälte arvust.
6.6. Üldkoosolek otsustab seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimusi. Teistes Panga tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel.
6.7. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle  poole üldkoosolekul esindatud häältest. Seaduses või käesolevas põhikirjas nimetatud juhtudel on otsuse vastuvõtmiseks vajalik suurem häälteenamus või teatud liiki aktsiate omanike nõusolek.

7. Nõukogu
7.1. Nõukogu on Panga juhtimisorgan, mis planeerib Panga tegevust, annab juhatusele tegevusjuhiseid Panga juhtimise korraldamisel ja teostab järelevalvet Panga tegevuse üle, samuti juhatuse tegevuse üle Panga juhtimisel. Nõukogul on seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused ja kohustused.
7.2. Nõukogul on viis (5) kuni seitse (7) liiget. Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Nõukogu liige valitakse ametiajaks, mis algab nõukogu liikme valimise otsuse tegemisele järgnevast päevast ning lõpeb jooksva majandusaasta aruande kinnitamise otsuse tegemisel.
7.3. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu liikmed võivad valida endi hulgast nõukogu aseesimehe või aseesimehed, kes asendavad esimeest tema äraolekul.
7.4. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kolme (3) kuu jooksul.
7.5. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.
7.6. Nõukogu otsused tehakse lihthäälteenamusega. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.
7.7. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Nõukogu liikmete seisukohad ja hääled loetakse kehtivaks, kui koosolekul osalenud nõukogu liige on andnud allkirja nõukogu koosoleku protokollile.
7.8. Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu esimees saadab otsuse eelnõu telefaksi või elektroonilise posti teel kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab vastama. Liikme poolt nimetatud tähtaja jooksul vastuse andmata jätmine loetakse otsuse vastu hääletamiseks. Nõukogu esimees esitab hääletusprotokolli tutvumiseks nõukogu liikmetele. Kui kõik nõukogu liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad, võib otsuse vormistada ka etteteatamiseta ja hääletusprotokollita. Sellisel juhul märgitakse otsusesse nõukogu liikmete nimed ja otsuse tegemise aeg.
7.9. Nõukogu töökorda võib täpsustada nõukogu otsusega kinnitatava reglemendiga.

8. Juhatus
8.1. Juhatus on Panga juhtimisorgan, mis juhib selle igapäevast tegevust, lähtudes nõukogu poolt kinnitatud strateegiast ning tegevuse üldistest põhimõtetest ning kontrollib Panga töötajate igapäevast tegevust. Juhatusel on seaduse, käesoleva põhikirja ning nõukogu- ja üldkoosoleku otsustega ettenähtud õigused ja kohustused.
8.2. Juhatus võib vastu võtta kõiki Panga tegevusega seotud otsuseid ja teostada iseseisvalt kõiki tehinguid, mis ei ole seaduse või käesoleva põhikirjaga antud üldkoosoleku või nõukogu kompetentsi.
8.3. Juhatus on aruandekohustuslik nõukogu ja üldkoosoleku ees. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme (3) kuu jooksul ülevaate Panga majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt Panga majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Panga majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
8.4. Juhatusel on kolm (3) kuni viis (5) liiget. Juhatuse liikmed valib ning juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatuse liige valitakse kolmeks (3) aastaks.
8.5. Juhatuse esimees on Panga tegevjuht ehk president. Juhatuse esimehe pädevuses on muuhulgas Panga struktuuri, funktsioonide jaotuse ning aruandekohusluse kehtestamine ning töötajate tööle võtmine ja töölt vabastamine.
8.6. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks (1) kord kuus.
8.7. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest.
8.8. Juhatuse otsused tehakse lihthäälteenamusega. Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Juhatuse liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Juhul, kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustav juhatuse esimehe hääl.
8.9. Juhatuse koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud juhatuse liikmed ja koosoleku protokollija. Juhatuse liikmete seisukohad ja hääled loetakse kehtivaks, kui koosolekul osalenud juhatuse liige on andnud allkirja juhatuse koosoleku protokollile.
8.10. Juhatusel on õigus vastu võtta otsuseid juhatuse koosolekut kokku kutsumata. Juhatuse esimees saadab otsuse eelnõu telefaksi või elektroonilise posti teel kõigile juhatuse liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul juhatuse liige peab vastama. Liikme poolt nimetatud tähtaja jooksul vastuse andmata jätmine loetakse otsuse vastu hääletamiseks. Juhatuse esimees esitab hääletusprotokolli tutvumiseks juhatuse liikmetele. Kui kõik juhatuse liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad, võib otsuse vormistada ka etteteatamiseta ja hääletusprotokollita. Sellisel juhul märgitakse otsusesse juhatuse liikmete nimed ja otsuse tegemise aeg.
8.11. Juhatuse töökorda võib täpsustada juhatuse otsusega kinnitatava reglemendiga.

9. Krediidikomitee
9.1. Krediidikomitee otsustab nõukogu poolt määratud piirmäärast suuremate laenuandmise otsuste ja restruktureerimiste kinnitamise ning teeb muid laenudega seotud otsuseid vastavalt nõukogu poolt kinnitatud krediidikomitee reglemendile.
9.2. Krediidikomitee liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu.
9.3. Krediidikomitee on aruandekohustuslik juhatuse ja nõukogu ees.

10. Siseauditi üksus
10.1. Siseauditi üksuse eesmärgiks on jälgida Panga tegevuse vastavust kehtivale õigusele ja heale pangandustavale, edastada nõukogule ja juhatusele usaldusväärset ja asjakohast informatsiooni Panga tegevuse ja selle olukorra kohta eesmärgiga parandada Panga sisekontrolli süsteemi tõhusust.
10.2. Siseauditi üksus tegutseb nõukogu poolt kinnitatud põhimääruses sätestatud korras.
10.3. Siseauditi üksus analüüsib Panga ja selle töötajate tegevuses avastatud puudusi, ülesannete täitmata jätmise ja volituste ületamise juhtumeid ning teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimiseks.
10.4. Siseauditi üksus koostab oma tegevusest ülevaate vähemalt kord poolaastas ning edastab selle nõukogule ning juhatusele.
10.5. Siseauditi üksuse töötajatel on õigus tutvuda Panga kõikide dokumentidega, jälgida piiranguteta Panga tööd igas lõigus ning osaleda juhatuse ja põhikirja alusel moodustatud komiteede koosolekutel, nõuda Panga töötajatelt nende tegevuses ilmnenud puuduste ja eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning ilmnenud puuduste kõrvaldamist.
10.6. Siseauditi üksuse juhi valib ja kutusub tagasi nõukogu. Nõukogul on õigus anda siseauditi üksusele täitmiseks kohustuslikke suuniseid auditite läbiviimiseks mõnes Panga konkreetses tegevusvaldkonnas.

11. Audiitor
Audiitor nimetatakse seadusega ettenähtud korras ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. Pangal võib olla üks või mitu audiitorit.

12. Nõukogu kontrollikomitee
12.1.  Nõukogu võib moodustada juhatuse tegevuse kontrollimiseks nõukogu kontrollikomitee. Nõukogu kontrollikomitee pädevused, õigused ja tegevuse põhimõtted määrab krediidiasutuse nõukogu.
12.2. Nõukogu kontrollikomitee liikmeteks võivad olla nõukogu liikmed ning muud nõukogu poolt määratud isikud. Komitee liikmeks ei või olla juhatuse liige ega panga töötaja.

13. Aruandlus ja kasumi jaotamine
13.1. Panga majandusaasta on kalendriaasta.
13.2. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (edaspidi koos: majandusaasta aruanne) seaduses sätestatud korras ning esitab selle koos audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepanekuga nõukogule.
13.3. Nõukogu vaatab majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse üldkoosolekule.
13.4. Otsuse kasumi jaotamise kohta võtab vastu üldkoosolek, näidates ära puhaskasumi suuruse, eraldised reservidesse, aktsionäride vahel jaotatava kasumi suuruse ja kasumi kasutamise muuks otstarbeks.
13.5. Panga reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapital moodustatakse seaduses ettenähtud korras puhaskasumi eraldistest, samuti  muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel.
13.6. Aktsionäridele dividendide maksmise otsustab üldkoosolek, nähes ette dividendideks makstava kasumi osa suuruse, dividendide maksmise korra ja tähtajad.

14. Panga lõpetamine ja likvideerimine
14.1. Pank lõpetatakse:
14.1.1. üldkoosoleku otsusel seaduse ja põhikirja alusel (vabatahtlik lõpetamine);
14.1.2. Finantsinspektsiooni algatusel kohtuotsuse alusel (sundlõpetamine);
14.1.3. maksejõuetuse tõttu seaduses sätestatud korras.
14.2 Pank lõpetatakse vabatahtlikult üldkoosoleku otsuse alusel, kui aktsionärid ei soovi Panga tegevust jätkata või muul seaduses ettenähtud juhul. Panga lõpetamine otsustatakse üldkoosolekul, kui selle poolt on 2/3 koosolekul  esindatud aktsiatega määratud häältest. Pank võib oma tegevuse vabatahtlikult lõpetada Finantsinspektsiooni loal.
14.3 Pank lõpetatakse kohtuotsuse alusel seaduses või teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras.
14.4 Panga lõpetamise otsustamisel valitakse või määratakse Pangale likvideerijad. Juhatuse volitused lõpevad Panga lõpetamise otsuse jõustumisel. Likvideerijate õigused ja kohustused on sätestatud seaduses.